OMX Baltic−0,22%307,38
OMX Riga−0,48%871,29
OMX Tallinn0,28%2 052,28
OMX Vilnius−0,33%1 207,15
S&P 500−0,67%5 802,82
DOW 30−0,61%41 603,07
Nasdaq −1%18 737,21
FTSE 100−0,24%8 717,97
Nikkei 2250,47%37 160,47
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

OMX Baltic−0,22%307,38
OMX Riga−0,48%871,29
OMX Tallinn0,28%2 052,28
OMX Vilnius−0,33%1 207,15
S&P 500−0,67%5 802,82
DOW 30−0,61%41 603,07
Nasdaq −1%18 737,21
FTSE 100−0,24%8 717,97
Nikkei 2250,47%37 160,47
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

22.06.16, 07:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad julgevad taas investeerida

Pikk madalseis on läbi saamas, ettevõtjad on jalad kõhu alt välja tõmmanud ja taas investeerima asunud.

Kaisa Gabralajakirjanik

Ettevõtted on odava raha toel investeerima asunud

Ettevõtted on odava raha toel investeerima asunud
Foto: Erik Prozes

Kui seni on räägitud investeeringute pidevast langusest, siis nüüd, vaadates maksuameti statistkat, on näha, et ettevõtjad on jalad kõhu alt välja võtnud. Nimelt nähtub maksuameti andmetest, et ettevõtjad on viimase nelja kuu jooksul panustanud põhivarasse 7% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Swedbanki analüütiku Tõnu Mertsina sõnul näitavad maksu- ja tolliameti valitud tegevusalade maksudeklaratsioonid esimeses kvartalis investeeringute kasvu, kuid need ei kajastu veel statistikaameti andmetes. Ning see on tema hinnangul üllatav.

Statistika on ebatäpne

Statistikaameti arvestuste järgi on ettevõtete investeeringud jätkuvalt tugevas languses. Seda võib Mertsina sõnul selgitada statistikaameti puuduliku infokogumisega investeeringute kohta. Enamasti statistikaamet seda numbrit hiljem ka korrigeerib. Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Heiki Raadiku kinnitusel on näha, et ettevõtted viivad järjest rohkem ellu uusi investeeringuid.

„Palkade kiire tõus ja tõsine konkurents uutel turgudel on tekitanud vajaduse suuremate investeeringute järele. Swedbanki tööstusuuringu järgi plaanib investeeringuid 81% ettevõtetest,“ kommenteeris Raadik ettevõtete investeerimisaktiivsust. Peamiselt tehakse Raadiku sõnul investeeringuid efektiivsuse parandamiseks, mida soodustavad madalad intressimäärad ning soodsad ehituse ja varade hinnad. Ka ettevõtjad toetavad tema seisukohta. Kõige rohkem on maksuameti andmete põhjal investeerinud hulgimüüjad, autokaupmehed ja puidusektor.

Odav raha paneb hulgikaupmehed paugutama

Ettevõtjate sõnul tasub investeerida siis, kui raha on odav ja soovitakse äri laiendada. Kuid nad rõhutavad, et seda ei tasu teha, kui puudub hea äriplaan. Kaupmehed on viimasel aastal jõuliselt investeerinud. Maksuameti andmetel on viimasel neljal kuul hulgikaupmeeste põhivara soetamine kasvanud eelmise aastaga võrreldes 101%.

Hetkel kuum

Rikaste raha kaotanud ärimees varises isiklikku pankrotti

Võlad ulatuvad miljoniteni

Üle miljoni euro lennujaama automaatidest pihta pannud keskastmejuhi kaasus jätkub kohtus

Õnnetuse ajal lennanud kolmandat kopterit omab ettevõtja Väino Kaldoja. “Rentisime selle kopteri välja”

Toidujulgeolek põllul: viljasektor seisab uue reaalsuse ees

Puiduettevõtja Martin Arula sõnul investeerib Toftan seadmetesse

Puiduettevõtja Martin Arula sõnul investeerib Toftan seadmetesse
Foto: Andres Haabu

KOMMENTAAR

„Investeermisaktsiivsuse kasv“

Kristo Aab, Eesti Panga ökonomist:

„Jooksevkonto puudujääk oli aasta esimeses kvartalis ligikaudu kaks korda suurem kui mullu ehk 2,3% SKPst. Endiselt kahaneva ekspordi tingimustes suurenes kaubaimport aasta võrdluses pärast aastapikkust pausi uuesti 2%. Väliskaubanduse statistikast on näha, et suurenema on hakanud just kapitalikaupade sissevedu, mis iseloomustab ettevõtete investeerimisaktiivsuse kasvu. Seda kinnitavad ka maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide andmed esimese kvartali kohta. Seega võib jooksevkonto puudujäägi suurenemist esimeses kvartalis võtta kui võimalikku positiivset tõuget, mis paneb majanduskasvu kiirenema.

Siiski tekitab muret, et aasta võrdluses on teenuste eksport kahanenud ligikaudu 4%, mis on suuresti tingitud veo- ja reisiteenuste väljaveo vähenemisest (vastavalt 8% ja 6%). Veoteenuste puhul annab endiselt tooni transiitvedude kahanemine, mis on vähendanud mitme teenusepakkuja tellimuste mahtu. Reisiteenuste ekspordi puhul hakkab Venemaa negatiivne mõju tasapisi taanduma. Esimese kvartali langus tulenes peamiselt Soome turistide väiksemast panusest Eesti majandusse.

Investeerimisaktiivsuse võimalikku kasvu näitab ka finantskonto, mille järgi suurenesid kohustused välismaailma vastu esimeses kvartalis rohkem kui nõuded. See tähendab, et Eesti majandus oli üle kahe aasta taas netolaenuvõtja. Euroopa Liidu välisabi laekumise kõrval kasvatas kapitali netosissevoolu ka mittefinantsettevõtetesse tehtud otseinvesteeringute suurenemine. Samas suurenesid peamiselt grupisisesed võla iseloomuga kohustused, mis võivad olla tingitud vaid grupisisestest likviidsusjuhtimise otsustest.

„Kui on ideid, siis tuleks investeerida. Kui neid ei ole, siis pole ka mõtet lollilt raha kuskile alla panna,“ märkis Coop Eesti Keskühistu (endine ETK – toim) juht Jaanus Vihand. Tema sõnul investeerib nende ettevõte praegu hoogsalt. Näiteks Coop Tartu üksuse tarbeks saab kohe valmis 45 000ruutmeetrine ladu. „Meie investeerime küll väga kõvasti! Ja eks see – investeerimise asi – see oli ette näha. Kui raha on odav ja mõtteid on, siis tulebki praegu investeerida. Millal siis veel kui mitte praegu,“ märkis Vihand.

Kaupmeeste liidu juhatuse esimehe ja Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul on märgata, et kaupmehed on viimasel aastal rohkem investeerinud tehnoloogiasse, ehitatakse uusi pindu ja on ka investeeritud logistikasse. Puusep peab seda igati normaalseks äritegevuseks. Tema sõnul peavad kõik, kes soovivad oma turuosa hoida ja suurendada, investeerima nii tehnoloogiasse kui ka uutesse lahendustesse ja pindadesse.

„Laenukapital on väga odav. Nii odav pole see kunagi olnud. Praegu on mõistlik seda kasutada,“ lisas ta ja nentis, et ettevõtjad kasutavad laenuraha tema arvates mõistlikult.

Ka Tallinna Kaubamaja on investeerinud ja renoveerinud olemasolevaid pindu. „Nii Tallinnas kui ka Tartus oleme renoveerinud müügikeskkondi. Viimsi Selver oli meie eelmise aasta suurim investeering. Samuti oleme panustanud tehnoloogiasse – iseteeninduskassad näiteks. Ka Tartu Kaubamaja keskuse renoveerisime,“ loetles Puusepp Tallinna Kaubamaja tehtud investeeringuid.

„Kaugeleulatuvaid järeldusi on vara teha“

Amserv Grupi tegevjuhi Rene Vareki sõnul on nende ettevõte investeerinud viimasel aastal automüügisalongide arendamisesse ning renoveerinud esindusi. „Suuremahulisi ehitus- ja arendustöid teeme Riias Amserv Motorsi esinduses,“ märkis Varek ja lisas, et selle aasta teises pooles plaanitakse kaasajastada ka Tallinna ja Tartu müügisalonge. Seoses müügisalongide ja järelteeninduse vastuvõttude remonditöödega on Amserv Vareki sõnul soetanud ka uusi seadmeid ja töövahendeid.

„Kuigi esimesed viis kuud on autonduses Eestis olnud mahu mõttes head, siis pikas perspektiivis on jätkuvalt tegemist pigem konservatiivse äriga ning kaugele ulatuvaid järeldusi ja uusi investeeringuid niivõrd lühikesele perioodile tuginedes on vara teha,“ nentis Varek.

Puiduettevõte Toftan AS on selle juhi Martin Arula sõnul investeerinud viimasel ajal palju – ligi 20 miljoni euro ulatuses seadmetesse uue tehase tarbeks. „Investeerime tootmismahu kasvatamisse, hakkame rohkem kasutama peenemat paberipuud ja peenpalki,“ märkis Arula.

Finantsettevõtte Bondora juhi Pärtel Tombergi sõnul investeerivad nemad peamiselt intellektuaalsesse varasse ja need investeeringud moodustavad kuus keskmiselt 100 000–150 000 eurot. Ta lisas, et nemad on oma ettevõttega pidevalt investeerinud – fookus on teenuse kvaliteedi arendamisel ja teenuse laiendamisel Euroopasse. „Peame iga kuu suures mahus investeerima, et jõuda rahvusvahelistest konkurentidest ette,“ nentis Tomberg.

Tombergi sõnul võiks Eesti riik praegust kapitaliturgu ära kasutada, odavat raha saaks kasutada investeeringuteks või ka laenuraha refinantseerimiseks – mõlemal juhul oleks tema hinnangul kasu maksumaksjale märkimisväärne.

PANE TÄHELE

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe:

„Ettevõtete tehtud investeeringuid saame hinnata käibedeklaratsioonil kajastatud soetuse, sh eelkõige põhivara soetuse summa alusel. Samas ei ole võimalik üheselt järeldada, kas ja milliste investeeringutega on täpsemalt tegemist. Kui vaadelda põhivara soetuse muutust pikemal perioodil, siis on see kuude ja kvartalite lõikes üsna muutlik. Olenevalt tegevusalast võib põhivara soetuse muutusi põhjustada näiteks toetuste maksmine (nt põllumajandussektor, (tee)ehitus), osal juhtudel võivad muutused olla tingitud ka seadusemuudatustest (nt sõidukid).“

Investeeringute kasv sõltub Tombergi arvates ettevõtte sektorist ja selle sihtturust. „Ettevõtted, kes oskavad end rahvusvaheliselt müüa, on vähem sõltuvad makromajandusest, sest nad leiavad alati kusagil turu. Kohaliku või väga kitsa sektori fookusega ettevõtjate käekäik sõltub nende klientide käekäigust rohkem,“ lisas Tomberg.

Vildakas statistika

Statistikaameti arvestuste järgi on ettevõtete investeeringud jätkuvalt tugevas languses, kuid need andmed võivad olla vildakad.

Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina põhjendas seda puuduliku infokogumisega. „Näiteks, kui 2010. aastal koguti andmeid ligikaudu 15% Eesti ettevõtetelt, kellest vastas 85%, siis viimastel aastatel on see number pidevalt vähenenud ning selle aasta esimeses kvartalis koguti andmeid alla 12%-lt ettevõtetelt, kellest vastas ainult 67%. Seega pandi SKP, sealhulgas investeeringute arvestus, kokku 8% ettevõtete majandusnäitajate järgi ning see laiendati ülejäänud majandusele,“ selgitas Mertsina.

Ta lisas, et nende 8% hulgas oli siiski ka suhteliselt suuri ettevõtteid. Samas tasub tema hinnangul panna tähele, et kui valimist jääb välja mõni ettevõte, kes on oma investeeringuid oluliselt kasvatanud või hoopis vähendanud, siis see statistikas ei kajastu.