Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hugo Osula: eelistan autosõitu

    “Meil on Eestis doteeritud kohalik bussiliiklus. Ettevõtja roll on tuimalt sõita ettenähtud kilomeetreid," sõnas bussiettevõtja Hugo Osula.Foto: Andras Kralla

    Transpordifirma Mootor Grupi omanik, bussiettevõtja Hugo Osula tegi täna Äriplaanil esinedes kiire küsitluse ja sai kõneka vastuse.

    Fondide ja muude allikate vahenditest kulutatakse aastatel 2014 kuni 2020 miljardeid eurosid meie liikuvuse tagamiseks ja hoidmiseks, lausus Osula ning tegi publiku seas kiire “turu-uuringu”.
    “Andke märku, kes siia tulles olulise osa teest läbis jalgsi? Oo, isegi tuli! Ühistranspordiga? No üksikud. Autoga? (Kätemeri) Sobib. Kahjuks olen ka ise teiega koos autokasutaja,” ütles Osula ja selgitas, et autoga sõites on teatud lõikudel kulu poole väiksem ning pole ebamugavaid ümberistumisi nagu ühistransporti kasutades.
    Nii tõstatub Osula sõnul küsimus, miks maksumaksjad meie ühistransporti nii vähe kasutavad. 35aastase tippjuhi karjääri jooksul, mis Osulal seljataga, on tema valdkonda nimetatud massveoks, reisijateveoks, ühiseks transpordiks. Kes on aga Eestis ühise liikumise poolt? “No ei ole see ettevõte,” vastas Osula oma küsimusele. “Ühise liikumise poolt on riik. Nii praaminduses, lennunduses, reisirongiliikluses, kohalikus või linnabussiliikluses investeerib, võtab riski ja katab kulud riik. Kus siin on ettevõte?”
    Juhib riik
    Osula sõnul on poliitikute argumendiks see, et igal pool Euroopas on niimoodi. "Jah, aga hea maksutulu aastatel loodud süsteemid lagunevad praegu väga kiiresti ja kõigil on küsimus, kuidas muuta meie ühist transporti efektiivsemaks,” jätkas Osula, lisades, et Skandinaavia maades mõeldakse, kuidas ettevõtjad taas oma initsiatiivi üles leiaksid - mitte selles võtmes, et firma sõidaks riigi poolt tellitud odavaid kilomeetreid, vaid ettevõtja saaks nauditavat teenust luua.
    “Meil on Eestis doteeritud kohalik bussiliiklus. Ettevõtja roll on tuimalt sõita ettenähtud kilomeetreid. Selles valdkonnas reisijate arv pidevalt väheneb. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Viljandi maakonna liinidel alles jäänud üks kolmandik ja linnas vaid pool reisijate arvust,” kirjeldas Osula karmi reaalsust.
    “Lätis doteeritakse 40%, öeldakse, et teisiti ei saa. Meil on kohalik bussiliiklus juba ligi 70% doteeritud. Öeldakse ka, et teisiti ei saa," ütles Osula. Tema meelest on tähtis küsimus, kuidas hoida ühistransporti käigus võimalikult väikse dotatsiooniga.
    Mootor Grupp ise tahab lähiaastatel jõuda selleni, et tavalise bussireisi asemel oleks bussisõit nauditav ega seostuks ajaraiskamisega.

    Mootor Grupi omandusse kuulub 7 ettevõtet: Sebe AS, Eesti Buss OÜ, Lux Express Grupp, T grupp AS, Milrem OÜ, Cargobus OÜ ja Busland OÜ.

    Hugo Osula ettevõtetes töötab kokku ligi 1000 inimest Poolas, Venemaal, Leedus, Lätis, Eestis ja Soomes.

    Ülim personaalsus
    Saalist kõlas küsimus, millised tehnoloogilised uuendused ootavad reisijaid tulevikus ees. Osula rõhutas äärmist personaalsust. "Lihtne pileti ostmine, jõuad bussi, kus on personaalne iste. On ekraan: "Tervitus, Hugo! Tervitus, Ott!" Teenus läheb väga personaalseks, kuni niikaugele, et meie andmebaasides on teada, kes missugustes bussides millistel liinidel sõita soovib."
    Ühistranspordivahendite juhte jääb maailmas järjest vähemaks, sest nii rasket tööd teha tahtvaid inimesi lihtsalt ei ole, tõdes Osula.
    Äripäeva peadirektor Igor Rõtov uuris Osulalt, kuidas ta palga nii madala hoiab, et kasumist midagi üle jääks. "Me oleme läbi aegade olnud transpordisektoris palgamaksmise liidrid," kostis Osula. Ta avaldas ka mõned palgavahemikud." Linna- ja maakonnaliinide bussijuhid teenivad 950-970 eurot, üle-Eestiliselt algab palgatase 1000 eurost, ulatudes 1300 euroni, Lux Expressis on palk 1200 kuni 1500 eurot."
    Osula ei pääsenud küsimusest, millist palka teenib Helsingi bussijuht. "Meie Eesti bussijuhid ütlevad, et nad ei mõtlekski Soomes tööl käimisele, kui palk oleks Eestis 1400 kuni 1600 eurot netos," lausus Osula.

     Kahjuks olen ka ise teiega koos autokasutaja.

    Hugo Osula,
    Mootor Grupi omanik
    Neli küsimust
    Millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2017. aastal?
    Suurimad ohud: Regulatsioonide ja maksude prognoosimatu muutmine. Mehaaniline, mitte süsteemne/paindlik lähenemine majanduse arengule. Kui kuskil midagi välja ei tule, nii kohe riigistama või meie ühise rahaga turgu solkima.
    Meil on jätkuvalt enesega rahulolu, ei ole majanduse arendamiseks kindlat suunda, pigem „peenlihv“, kuid maailm liigub sel ajal eest ära.
    Võimalused: Igal ettevõtjal on oma võimalused, kuid meie võimalused oleksid suuremad, kui need oleksid koos suunatud väljapoole, mitte ei tegeletaks kitsastes kodustes tingimustes sissisõjaga.
    2. Mida prognoosite Eesti majandusele 2017. aastal?
    Vaikne loksumine. Riigimajanduse (isegi mitte riigikapitalismi) arenemine ja suurenemine (praamindus, riigi korterid jne).
    3. Mis võiks olla Eesti eesmärk?
    Motiveeritud õpetajad, targad, loovad insenerid, nutikad ettevõtjad. Siis oleme õnnelikud inimesed ja rahvastik kasvab.
    4. Millised on kolm esimest tegevust, mida te ellu viiksite Eesti peaministrina?
    Käivitaksin viivitamatult riigireformi, piiraksin riigimajanduse tempokat kasvu.
    Looksin haridusministeeriumi juurde olulise sõnaõigusega ettevõtjatest nõukoja Eestis antava hariduse ümberkorraldamiseks vastavalt ettevõtluse ja majanduse perspektiivseid vajadusi arvestades.
    Väärtustaks nii sõnas kui ka tegudes iga inimest, kes soovib sõltumata tema emakeelest ja kodakondsusest panustada Eesti riigi tulevikku.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.