Olümpiamänge ei taheta enam korraldada

Teisipäeval loobus 2024. aasta olümpiamängude korraldajamaaks kandideerimast Rooma, sest mängude korraldamise seotud kulud on liiga suured.

Viimastel aastatel on mitmed linnad otsustanud olümpiamängude korraldamisest loobuda. 2024. aasta suveolümpiast loobus hiljuti Hamburg. 2022. aasta taliolümpia puhul on käega löönud Krakow ja Stockholm.

Olümpiamänge korraldav linn peab tegema vajalikud planeerinud ja ehitama üles suure infrastruktuuri. Mängude turvamisega seotud kulud võivad ulatud miljardite dollariteni. Sportlaste ja turistide majutamiseks tuleb ehitada tuhandeid hotellitube. Peamiselt kaetakse kulud maksumaksja arvelt. Majanduslik kasu on aga väike või olematu.

Riikide valitsusametnikud väidavad, et piletite müük, loodud töökohad ja turism võiks kulud ära katta. Majandusteadlaste sõnul ei ole olukord aga nii roosiline.

Eelarve läheb alati lõhki

Ökonomistide jaoks on hea näide Montreal, kus toimusid 1976. aasta suveolümpiamängud. „Olümpiamängudega ei tohiks enam raha kaotada,“ ütles Montreali linnapea toona. Tal ei olnud õigus. Kehv juhtimine ning lõhkiläinud eelarve tekitasid linnale 1,5 miljardi dollari suuruse võla, mis maksti tagasi alles 2006. aastal.

Tõsi, Montreal on küllaltki äärmuslik näide. Sellegi poolest on Oxfordi majandusteadlased leidnud, et suured kulud on olümpiamängude puhul normaalsus.

„Olümpiamängude korraldamisel on eelarve alati lõhki läinud. Mitte ükski suur projekt ei ole sarnase järjekindlusega eeldatavaid kulusid ületanud,“ kirjutasid nad 2013. aastal avaldatud uuringus. „Teised projektid suudetakse vahetevahel eelarve piirides hoida, aga see ei kehti olümpiamängude puhul.“

Montreali juhtum peletas 1984. aasta olümpiamängude võimalikud korraldajamaad minema. Ainukesena oli nõus mänge korraldama Los Angeles. Tänu sellele oli linnal Rahvusvahelise Olümpiakomiteega läbirääkimiste pidamisel eelis.

Erainvesteeringutega kasumisse

Los Angeles tahtis olümpiamänge korraldada uue mudeli järgi, mis tugines suuresti erafinantseerimisel. Lisaks sellele kasutas linn suuresti ka eksisteerivaid staadioneid ja spordirajatisi. Milline oli tulemus? Linn suutis olümpiamängudega kasumit teenida.

Praeguseks aga tundub, et erainvesteeringutele olümpiamängudel kohta ei ole. Venemaa kulutas Sotši taliolümpia korraldamisele 50 miljardit dollarit. Hiina ei ole teada andnud, palju neil 2008. aasta Pekinigi suveolümpiale raha kulus, aga tõenäoliselt olid summad suured. Sellel suvel Rio De Janeiros toimunud mängude jaoks ehitati mitmeid suuri staadione, mis seisavad nüüd praktiliselt tühjana.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee valib 2024. aasta korraldajalinna järgmisel aastal. Praeguseks on kandidaatidest alles jäänud vaid Budapest, Pariis ja Los Angeles.