Ave Lepik • 31 oktoober 2016

Hodorkovski: kümme aastat vanglat tappis mu huvi äri vastu

Hodorkovski: kümme aastat vanglat tappis mu huvi äri vastu.  Foto: epa

Eelmisel nädalal andis Saksa nädalalehele Die Zeit intervjuu Mihhail Hodorkovski, kes tunnistas, et kümme vangla-aastat tapsid tema huvi ettevõtlusega tegeleda.

Selle asemel on Hodorkovski keskendunud ühiskondlikule tegevusele, juhtides fondi „Avatud Venemaa“. Šveitsis elav Hodorkovski märgib, et kuigi Venemaal nimetatakse teda viimaste aastate tegevuse põhjal poliitikuks, siis praegu ta Venemaa võimuvõitlusse otseselt ei sekku. „Ma aitan inimesi edasi ühiskondlik-poliitilisel tasemel. Tahan luua meeskonna, kes on pärast Putini äraminekut löögivalmis,“ tunnistab Venemaa suuremaid opositsioonitegelasi Saksa väljaandele.

Venemaalased mõistavad küll, et elavad kehvasti, kuid ometi peavad nad Putinit heaks juhiks, selgitab endine Jukose juht ja enne vanglasse sattumist Venemaa rikkaim inimene Mihhail Hodorkovski. „Neil ei tule pähe mõte, et nende kehva elujärje põhjus võib olla see, et võimuladvik neist lihtsalt ei hooli, inimesed ei tea, kuhu läheb nende maksuraha. Nad ei taipa, et võim on selline just seepärast, et Putin on seda just niisugusena 16 aastat üles ehitanud.“

„Veel vanglas olles kirjutasin, et alates 2014. aastast algavad võimu jaoks ebastabiilsed ajad,“ rääkis Hodorkovski Die Zeiti ajakirjanikule. „Meie riigis on kujunenud, et ühiskond kaotab usu võimusse 15-aastase tsükli järel. Juba piisavalt huvitav on see, et 2014. aastal, just 15aastase tsükli täitumisel, mis on ka Putini võimul oldud aeg, hakkasid toimuma väga ebatavalised sündmused,“ jätkas Hodorkovski, pidades silmas Krimmi annekteerimist ja sissetungi Ida-Ukrainasse. „Enne 2014. aastat oli seda peaaegu võimatu ette kujutada. Venemaa astus üleminekuaega ja on suur tõenäosus, et 2018. ja 2024. aasta vahel tabab riiki rida tõsiseid muutusi.“

Venemaal on kolm arenguteed: Aasia, moslemi ja Euroopa, jätkab Hodorkovski. Tema sõnul on Venemaa selle valiku ees juba viimased 500 aastat. „Minu ja teie eluea jooksul siin märkimisväärseid muutusi ei tule, kuid toetada tuleb Euroopa teele asumist, näiteks aidates tugevdada kohalikku võimu, mis praegu on erakordselt nõrk.“

Järgneb valik Die Zeiti küsimustest ja Hodorkovski vastustest.

Miks peaks Läänt huvitama see, mis toimub Venemaal?

Kui te lasete praegusel režiimil täielikult puhastada Venemaa ühiskondlik-poliitilise põllu, siis pärast võimuvahetust saame näha, et vana süsteemi asemele on kerkinud kohutavad idud. Kui täna keegi ei vastanda ennast Putile, siis tema radikaalsed jõud tõukavad veelgi kiiremini riigi viimse piirini. Euroopa peab ohverdama mõned majandushuvid, et naabri majas ei hakkaks möllama katk. Seni on see veel lihtsalt kahjulik nakkus.

Mida kujutab endast president Putin kui inimene?

Ma pole temaga juba hulk aastaid isiklikult kohtunud. Aga mulle näib, et ta pole palju muutunud. Loomulikult on ta märksa kogenum. Varem suhtus ta kõikidesse kõrgetesse Lääne poliitikutesse sügava austusega. Täna, vastupidi, leiab ta, et nad on nõrgad. Ainult Angela Merkeliga käitub ta veidi teistmoodi, Merkel on tema jaoks ohtlik. Ta on üritanud teda survestada, kuid selles edu saavutamata püüab ta nüüd mõjutada Saksamaa valimisi, kusjuures need katsed on märksa tõsisemad kui tema sekkumine USA valimistesse. Putin on jäänud enesele kindlaks. Tema jaoks on vaid üks põhimõte: raha otsustab kõik. Ta ei usu mingeid institutsioone, eeskirju, ta on kindel, et otsuseid võtavad vastu inimesed, aga inimesi saab ära osta ja hirmutada. Talle kangastuvad kõikjal vandenõud. Putiniga ei saa kokkulepeteni jõuda, sest ta on kindel, et vastaspool nagunii petab. Seepärast leiab ta, et tal on õigus kokkuleppeid rikkuda.

Kas teid on hoiatatud, et te sekkute liialt Venemaa poliitikasse?

Mind ähvardatakse pidevalt, alguses oli see uus kriminaalasi, siis nägi minus oma isiklikku vaenlast Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov.

On teil ka hirm?

Loomulikult tekitab see hirmu. Kuid ma olen liiga kaua aega oma elust veetnud vanglabarakis kurjategijate keskel, sellega harjub. Ei tohi elada pidevas hirmus.

Tellisite just cappuccino. Kas jälgite seda, mida sööte ja joote?

Sellele pole vaja mõelda. Loomulikult on mul ihukaitse, need inimesed tunnevad oma tööd. Aga sellega asi piirdub.

Kas te hoiate sidet Vene valitsuse liikmetega?

Neil on hirm minuga suhelda. See kontakt võib lõppeda neile kurvalt. Poliitiline eliit pole väga muutunud sellest ajast, kui ma vanglasse sattusin. Ühiste tuttavate hulk on väga suur. Mul on tuttavaid töö kaudu ja vangla-aastatest ja võimuladvikust.

Kas te näiteks võiksite helistada Igor Setšinile, kes juhib riiklikku naftafirmat Rosneft ja kes 2003. aastal algatas protsessi Jukose kontserni vastu?

Ma võin helistada, kellele tahan. Küsimus on, kas teises otsas ka toru tõstetakse. Setšin ilmselt teeks seda puhtalt hämmingu tõttu. Kuid mul pole talle midagi öelda, kui vaid soovida pikki aastaid vanglani, et ma võiksin näha teda süüdimõistetute pingil ja öelda kohtus tunnistajana paar sõna. Kuid kui ma otsustaksin helistada kolleegidele, kes ajavad praegu Venemaal äri, siis ma kompromiteeriksin neid. Me oleme üksteise asjadega hästi kursis. Putin kindlasti teab, mis mul toimub, ja mina tean, millega tema tegeleb.

Kas teil endal puuduvad täielikult poliitilised ambitsioonid?

See, millega ma praegu tegelen, rahuldab mu ambitsioone. Ometi ma ei vannu seda, et ei astu kunagi poliitikasse.

Milliseid vigu tegi tagantjärele vaadates 1990. aastate Hodorkovski?

Mul ei olnud õiget ettekujutust läänemaailmast. Niipea, kui NSV Liit avas piirid, hakkasid meile saabuma igasugused õnneotsijad. Ja meie mõtlesime siis, et just nii aetaksegi Läänes äri, võtsime eeskuju, üritasime neilt õppida. Alles aastaid hiljem mõistsime, et õppisime valedelt inimestelt. 1990ndate lõpus sai mulle selgeks, et Lääne elu on üles ehitatud teistmoodi ja et meie peame oma elu ehitama teises võtmes. Ma pean silmas just ennast kui ettevõtjat. Kuid vangla muutis täielikult mu maailma. Täna ma ei saa enam äriga tegelda. Kümme aastat vanglat tappis mu huvi selle vastu.

Hetkel kuum