Elame riigis, kus riikliku institutsiooni juhtkond otsustab sadade tuhandete eurode üle, ilma et selle põhjendustest mingitki jälge maha jääks, kirjutab ajakirjanik Urmo Andressoo.
- Urmo Anderssoo Foto: Andras Kralla
EAS on tegutsenud kuusteist aastat. Tänavu on ettevõtlust arendatud pea 169 miljoni euro eest. Ekspresidendi maja skandaali valguses tekib paratamatult küsimus, kui palju aastate jooksul kulutatud rahast on samamoodi, suusõnaliselt ja ükskõikselt, toetustena välja makstud või tagasi nõudmata jäetud. Ei teagi, kas tahan vastust kuulda.
Otsus otsuseks. Olgu OÜ Ermamaalt tagasi nõutava toetuse protsent 10, 90 või 4000. Kohustugu Ilves toetuse abiga leiutama vähiravim, tooma maale igavene rahu või saagu ta Kadrioru lossi president olemise eest veel kauba peale, peab otsus olema loogiliselt, üheselt, arusaadavalt ja – kirjalikult – põhjendatud. Ärma talu otsus seda ei olnud. Me ei tea tänini isegi seda, mis tollase juhtkonna suusõnalised argumendid olid. Fakt, et projekt läbis sellisel kujul EASi kooskõlastusmehhanisme, näitab üht – pinnas on kehv ja nõuab ümberkaevamist.
Viimati pressikonverentsil lubasid EASi juhid Hanno Tomberg ja Erki Mölder ning ettevõtlusminister Liisa Oviir, et nad võtavad auditite soovitusi kuulda ning asuvad isuga reforme läbi viima. „Et enam ei saaks selliseid juhtumeid olla,“ nagu Oviir ütles.Jõudu ja edu! Kuid niivõrd ilmsete vigade parandamiseks ei peaks vaja olema avalikkuse turmtuld.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.