Äripäev • 17 november 2016
Jaga lugu:

Swedbank: majanduse kasvuhoog saab tugeva tõuke

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina  

Swedbank avaldas majandusprognoosi, mille järgi peaks Eesti majandus saama hoo sisse.

Swedbank toob välja kaks vastuolulist muudatust lähiaastatel. Esiteks on Eesti majanduses on mitmed näitajad, mis toetavad kasvu – eksport, investeeringud, müügihinnad ja kindlustundeindikaatorid paranevad. Teisest küljest prognoosib pank netopalga reaalkasvu aeglustumist, mis pidurdab eratarbimist.

Sel aastal ootab Swedbank majanduskasvu aeglustumist 1,3 protsendini, kuid see peaks järgmisel aastal kiirenema 2,4 ja ülejärgmisel aastal 2,5 protsendini.

Järgneb Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina kommentaar:

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks paranema

Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste ekspordikasv on sel aastal järk-järgult kiirenenud. Kuna peamised eksporditurud Euroopas ei ole pakkunud piisavat nõudlust, on suurim osa ekspordikasvust tulnud Mehhikost - sinna on teistelt turgudelt, eriti Rootsist, suunatud ümber mobiilsideseadmete väljavedu. Mehhikole järgnevad Soome, Rumeenia ja Belgia, millel on aga tunduvalt väiksem mõju koguekspordi kasvus. Eksport Venemaale on tugevas languses ning Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal sellele turule on vähenenud 2,2 protsendile kaupade koguekspordist.

Sellega on vähenenud ka Venemaa mõju Eesti majandusele. Vaatamata Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriigi majanduskasvu oodatavale aeglustumisele, peaks Eesti peamiste kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus 2017. ja 2018. aastal paranema, pakkudes Eesti ettevõtetele paremaid ekspordivõimalusi. Ekspordihinnad on tasapisi tõusmas, mis parandavad ekspordikäivet, leevendavad kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele ning soodustavad investeerimist. Samas on maailmakaubanduses negatiivsed riskid suured ning see võib Eesti ekspordi väljavaadet ohustada.

Investeeringute kasv taastumas

Tööstussektori, sealhulgas töötleva tööstuse, käibe- ja toodangumahukasv on sel aastal paranenud ning tööstuse, ehituse ja teenustesektori kindlustunne on tõustrendis. Ettevõtete laenuaktiivsus ja laenuportfellikasv on olnud üsna tugev. Koos sellega on selle aasta esimesel poolaastal hakanud lõpuks kasvama ka ettevõtete investeeringud. Samuti on paranenud tarbijate kindlustunne. Reaalpalkade kiire tõus ja madalad intressimäärad on aidanud kaasa majapidamiste eluasemeinvesteeringute kasvule. Samal ajal on aga valitsemissektori investeeringud kiiresti langenud. 2017. aastal ootame Euroopa Liidu struktuurivahendite toel valitsemissektori investeeringute taastumist ning koos välisnõudluse paranemisega peaks ka ettevõtete investeeringute kasv jätkuma. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendamine tõusnud viimase kaheksa aasta kõrgeimale tasemele, mis nõudluse kasvades tekitab suurema vajaduse investeeringute järele.

Hinnatõus kiireneb

Hinnad hakkasid aasta teisel poolel tõusma, nagu me prognoosisime. Aasta keskmisena jäävad tarbijahinnad küll ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele, kuid järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude tõusule. 2018. aastaks ootame tarbijahindade 2,4 protsendilist kasvu. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks järgmisel aastal aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad. Tarbimise kasv aeglustub aga vähem kui netopalga reaalkasv, seda tänu pensionite ja peretoetuste tõusule.  

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Meie prognoosi järgi tõuseb töötuse määr selle aasta 6,9 protsendilt järgmisel aastal 7,2 protsendile ning 2018. aastal 7,5 protsendile.  

Uus valitsuskoalitsioon muudab Eesti majanduspoliitikat

Eestis moodustamisel uus valitsuskoalitsioon toob kaasa muutusi senises majanduspoliitikas, sealhulgas fiskaalpoliitikas. Kuna koalitsioonikokkulepe ei ole lõplikult paigas, ei ole me esialgseid võimalikke poliitika muudatusi praeguse majandusprognoosi põhistsenaariumis veel arvestanud.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt