Uuring: töölesoovijate oskused ei vasta palgasoovile

Henry Auväärt sõnas, et koguni 64,3% küsitletuist tõi uute töötajate värbamise peamise takistusena välja töösoovijate ebapiisavad ametialased oskused või teadmised. „Eesti tööturg muutub kiirelt. Kuigi kandideerimiste arv on rekordkõrgel tasemel ja aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja, ei suuda turg nõudlusele vastata,“ ütles Auväärt. „Noored ei ole enam valmis tegema töid, mille järgi tööturul endiselt vajadust on, ja seepärast puuduvad neil ka antud ametialased oskused. Kiirele arengule on jalgu jäämas ka haridussüsteem – Eesti tööturule siseneb igal aastal tuhandeid noori, kes värskelt õpitud teadmiste ja oskustega tööturul mitte mingisugust konkurentsieelist ei saavuta ja jäävad passiivseks või liiguvad töökohtadele, mis neid tegelikult ei kõneta.“

38% tööandjatest nimetas Auväärti sõnul takistusena ka töövõtjate puudulikku meeskonnatöö ja koostöö oskust,  37% leidsid, et takistuseks on töötajate ebapiisav oskus oma aega ise planeerida ja oma töös prioriteete seada. „31% tööandjates arvates ei ole töötajad avatud aga klientidega suhtlemisele ja 31% tööandjatest nimetas takistusena töösoovijate oskust lahendada keerulisi probleeme, ülesandeid või konflikte,“ lisas Auväärt. „Kolmandik tööandjatest (29%) nimetas probleemiks ka töösoovijate oskust ja valmisolekut teha lihttööd.“

Palgaootus ebarealistlik

Sobivate töötajate leidmise on uuringu järgi muutnud keerukamaks ka see, et tööotsijate palgaootused on tööandjate arvates liiga kõrged – nii vastas koguni 59% küsitletuist. „Seega on tööjõupuuduse taga ka väga kõrge palgasurve, millele reageerib kolmandik tööandjatest järgmisel poolaastal palgatõusuga,“ lausus Henry Auväärt. Palgatõusu plaani veavad haridus- ja tervishoiu sektori tööandjad (enam kui 40% vastanutest plaanib palku tõsta), mis arvatavasti tuleneb suuresti uuel aastal rakenduvatest seadusemuudatustest. Töövõtjate palgasurvet on aga tunda pea kõigis valdkondades, kuid keskmisest enam tööstus- ja tootmis-, müügi-, majutus- ja toitlustus-, hulgi- ja jaekaubanduse ning infotehnoloogia sektori tööandjatel. Iga neljas tööandja väitis, et korrigeerib palgataset regulaarselt igal aastal.

Töökoormus kasvab

Tööjõupuuduse suurim mõju väljendub olemasolevate töötajate kasvanud töökoormuses – nii vastas koguni 47% küsitletuist. Lisaks märkis kolmandik tööandjatest, et ettevõtte eesmärkide saavutamine on muutunud raskemaks ja neljandiku sõnul on ka klientide soovidele vastutulek muutunud keerukamaks. Tervel kolmandik tööandjatest (28%) ei ole aga suutnud innovatsiooni piisavalt panustada – 12%-l tööandjatest on pidurdud uute toodete arendamine ja 16%-l on aeglustunud uute töömetoodikate või tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt.

CV Keskus.ee korraldab kord aastas sügisel suurt tööandjatele suunatud tööturu-uuringut. Uuringus osalevad tööandjad annavad läbilõike Eesti ettevõtetest nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. Tänavu andsid uuringusse oma panuse 1034 Eesti tööandjat.