7 kasutamata kasvuvõimalust

Kui majandus kasvas mullu 1,1% võrra, siis TOP100 (vaata värsket edetabelit siit) aluseks oleva 500 käibelt suurema ettevõtte koondkäive kahanes 2,7% ja koondkasum tegi samuti vähikäiku. "Mida rohkem majandus kasvab ja mida rohkem läheneme näiteks meie peamiste kaubanduspartnerite või ELi majandustele, seda väiksemaks ka kasvukiirus läheb ja seda vähematraktiivsemad väliskapitalile oleme," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Edetabelist paistab ka teine arenguvõimalus - pingerea osalejate seas on küll ligi 70 uut ettevõtet, kuid miljardikäibega ettevõtteid endiselt üks - Ericsson Eesti - ning enam kui 100 miljonit eurot kasumiks teeninud firmasid kaks - Tallink ja Swedbank.

Uute suurtegijate pealekerkimist presidendi majandusnõunik Heido Vitsur otseselt probleemina ei näe. "Korea majandus elab kahe käe sõrmedel loendatavate ettevõtete peal ning on seda suutnud teha juba mitukümmend aastat," tõi ta näite. Riik trügib järjest ja järjest esirinda, kuid selleks tuleb koondada vajalik ressurss ja oskused soovitud eesmärgi saavutamiseks. See puudutab nii teadust, maksusoodustusi, ettevõtluskeskkonna tingimusi kui ka välispoliitilist ja sisepoliitilist tuge. Lõpuks kõige tähtsamana tuleb mobiliseerida inimesed selle eesmärgi saavutamiseks. Tema sõnul on oluline näidata, et see valik on kõigi hüvanguks ja teised alternatiivid on halvemad. 

"Küsimus on inimese, valitsemise ja ettevõtluse koostöötunde tekitamises, mõistmises, et tehakse ühist asja. Edasiviivat sünergiat muidu ei tule. Haridus, teadus, kodu, ettevõtlus ja valitsus peavad tajutavalt töötama mingisuguse hoomatava eesmärgi nimel," selgitas Vitsur.

Miks suurfirmad ei kasva ning millised on nende kasutamata võimalused, seda selgitavad Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, presidendi nõunik Heido Vitsur ja SEB peaanalüütik Mihkel Nestor.

Viimastel aastatel kiirelt kasvanud palgatõusu ehk tööjõu kallinemist saab Heido Vitsuri sõnul kompenseerida produktiivsuse tõusuga, kuid teatud tingimustel ja teatud piirini.

"Meie innovaatiline potentsiaal ja meie majandus ei ole hästi omavahel seotud. Meie innovaatilised ideed lähevad mujale ja rakenduvad seal, ja kui nad rakenduvadki kuskil Eesti ettevõttes, siis sageli kolib see ettevõte Eestist ära ja kasvab suureks mujal," rääkis Vitsur.

Pikas plaanis hakkab Tõnu Mertsina sõnul Eesti ettevõtteid mõjutama tööealise elanikkonna vähenemine ning üha suurenevale tööjõukulule vastu seismiseks tuleb tootlikkust parandada. "Tootlikkuse parandamiseks peavad ettevõtted kasutama rohkem IKT- ja digilahendusi ning parandama oma teadlikkust ja oskusi infotehnoloogia kasutamisest.

Tõnu Mertsina sõnul tuleb rohkem tähelepanu pöörata tootlikkuse parandamisele. "Igal ettevõttel või tegevusvaldkonnal on oma, spetsiifiline viis, kuidas tootlikkust saab parandada," ütles ta.

Mihkel Nestori hinnangul ei pruugi Eesti ettevõtete madala tootlikkuse taga alati olla vähene efektiivsus, vaid odav toode. Eesti Panga hiljutine analüüs tootlikkuse kasvu põhjustanud tegurite kohta tõi tema sõnul esile, et tootlikkuse suurenemist saab põhjendada pea täielikult lisandunud investeeringutega.

Samas ei ole Nestori sõnul suurenenud oskus olemasoleva tööjõu ja masinate abil suuremat väärtust luua. "Ehk siis - toodame neid samu tooteid veidi efektiivsemalt, kuid väärtusahelas ei ole sageli suudetud tõusta. Efektiivsuse kasvatamist pärsib kindlasti ka ettevõtete suurus ja väike tootmismaht, mis ei soosi automatiseeritud lahenduste kasutuselevõttu," rääkis ta.

"Meie prognoosi kohaselt peaks järgmisel aastal meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus paranema," selgitas Mertsina. 2017. aastaks näeb pank, et hinnad on tasapisi tõusmas ning nõudlus peaks lähiturgudel paranema - vaatamata sellele, et Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaa majanduskasv aeglustub.

Vitsuri sõnul peavad ettevõtted olema ambitsioonikamad, julgemad ja kasvavatele turgudele keskenduma. "Olgu see nii raske kui tahes, kasvavatel turgudel on alati oma nišši kergem leida kui küllastunud ja kokku tõmbavatel turgudel," rääkis Vitsur.

"Umbes seitse kvartalit järjest olid Eestis investeeringud languses, kuid selle aasta esimesel poolaastal on investeeringute kasv taastunud," rääkis Mertsina. Näiteks teises kvartalis olid ettevõtete investeeringud aastases võrdluses tema sõnul juba kuue protsendiga kasvus, ettevõtete laenuaktiivsus ja laenuportfelli kasv on juba pikemat aega olnud tugev ning ettevõtete kindlustunne tõusutrendis.

Mertsina sõnul tuleks rohkem investeerida sellistesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis aitavad efektiivsust parandada. "Praegu oleks mõistlik madalat intressikeskkonda ära kasutada. Kuna tööjõu hind jääb tõenäoliselt üsna kõrgeks ning muutub üha kallimaks, siis erinevate tehnoloogiliste lahenduste vajadus ettevõttes suureneb," rääkis Mertsina, kelle sõnul peab keeruliste tehnoloogiliste lahenduste või robotite puhul olema ka piisavalt tööjõudu, kes neid haldab - see tähendab suuremat vajadust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele ja pidevalt täiendusõpet.

Parandada oleks vaja ka ettevõtluskeskkonda. "Kui räägime õhukesest ja paksust riigist, siis mõõta ainult seda, mitu protsenti SKTst eelarvesse läheb, on täiesti vale. Mõõta tuleb ka seda, kui palju tunde kulutatakse bürokraatiast läbinärimiseks ja kui palju asju, mis on vajalikud, kuid mida suudab bürokraatia magama panna," ütles Vitsur, kelle sõnul proovitakse Eestis ELi juhenditele ja instruktsioonidele anda rangem sisu, kui tegelikult sinna peidetud on.

Ettevõtluskeskkonda peetakse Eestis heaks, kuid see on Vitsuri hinnangul loosung. "Meil on bürokraatiat rohkem kui vaja. Nii et tapab," lisas ta. Näiteks ei viitsi ettevõtjad tööjõupuuduse lahendamiseks kolmandatest riikidest töötajate sisse toomiseks bürokraatiast läbi närima hakata. "Tundub, nagu midagi suurt ei oleks viltu, aga tegelikult on palju detaile, kusjuures isegi üks detail võib kogu mängu ära rikkuda," selgitas ta.

Lisaks peavad Vitsuri sõnul peavad olema kõik lahendused süsteemsed. "Ei ole võimalik saavutada edu, kui tehakse midagi näiteks maksusüsteemis ja muud asjad, mis parandaksid majanduskasvu või ettevõttearengut, jäetakse tegemata," ütles Vitsur.

"Ülikoolides peitub sellist ressurssi, mis peaks ettevõtteid keerulisemate ja uuendust vajavate tööprotsesside arendamisel " rääkis Mertsina, kelle sõnul seda ei ole veel piisavalt kasutatud.

Tema sõnul on Eesti tööjõu hulgas suur osa neid, kelle haridus ei vasta praeguste ettevõtete nõuetele. "Siin on väljakutse riigile arendada paremini välja ühest küljest ümberõpet ja teisest küljest parandada kutse- ja keskeriharidust andvate asutuste kvaliteeti ja renomeed, et rohkem noori tahaks sinna minna õppima," lisas Mertsina.

"Kõige tähtsam küsimus ettevõtja jaoks peaks täna olema, kas ma tegelen õige asjaga? Kas toodet või teenust oleks võimalik müüa kallima hinnaga, kui mitte, siis mis seda võimaldaks? Kas lihtsamaid töid oleks võimalik mujalt sisse osta, keskendudes ise neile etappidele väärtusahelas, mis kõige suuremat kasumit loovad?" rääkis SEB analüütik Mihkel Nestor, kelle sõnul on Skandinaavia tasemega võrreldes kordades odavam tööjõud võimaldanud ettevõtjal olla seni suhteliselt mugav.

Nestori sõnul peab ettevõte nüüd, kus palgatase jõudsalt kasvab ja teiste Balti riikide konkurendid odavamat hinda suudavad pakkuda, suutma kuidagi eristuda. Näiteks on mitu edukatd ettevõtet loobunud oma tootmisüksusest, sest see on madala marginaaliga äri, ja keskendunud ise müügile ja tootearendusele. Ajaloolise tausta tõttu on see otsus tema arvates paljude jaoks muidugi raske.

Autor: Mariell Raisma, kaasautor