Mida oodata uuel aastal kinnisvaraturult?

Rahvastiku juurdevoolust tulenevast ülenõudlusest langeb pakkumiste arv jätkuvalt, vaid poole aasta pärast on Tallinnas ca 4500 korteripakkumist, mis hakkab jagunema uusarendustega pea pooleks.Üürihinnad hakkavad kasvama, kuna Tallinnasse kolijatel pole ressurssi elamispinna soetamiseks.Järelturu korterite hinnatõusu pidurdab uusarenduste hinnatasemeni jõudmine.Ostu-müügitehingute arv jääb stabiilseks (ca 800 ühikut kuus).Keskmine ruutmeetri hinnatase ei ületa aasta lõpuks 1800 euro künnist (praegu 1600 €/m²).

Konkurents suureneb mõnevõrra, Tallinna ja selle lähiümbruse jääk tõuseb praeguselt 1800 ühikult kuni 2500 ühikuni.Hinnatase ei muutu.Tulenevalt väikesest hinnadiferentsist järelturu korteritega kasvab uusarendustes tehtud tehingute osakaal praeguselt 20%-lt kuni 30%-ni.Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse hakatakse rajama ülisuuri klastreid, mis võtavad tulevikus aleviku mõõtmed.

Ärikinnisvarasse investeerimine hoogustub veelgi, eelistatud on stabiilse rahavooga kesklinnas või selle läheduses paiknevad büroohooned ja Tallinna piiril paiknevad lao- ning tööstuskompleksid.Korraliku taristuga varustatud ärimaad leiavad kergelt uue omaniku.Kaubanduskeskuste lisandumisega võimendub juba esile kerkinud probleem: üksteisest ei suudeta eristuda, mis omakorda võib viia vakantsi tekkimiseni (esimesed näited suurkeskustes suletud boksidest on juba olemas).Büroopindade turul on kerge ülepakkumine ja seetõttu on logistiliselt nõrgema asukohaga majades vajalik mõningane hinnakorrektsioon.

Järelturu korterite puhul võib tulla kerge hinnalangus, ostjate hinnasoovide ja tegelike tehinguhindade vahe suureneb.Äärelinnades ja linna ääres lisandub turule uusi korter- ja ridamaju eelkõige varem kehtestatud planeeringualadele, uusi planeeringuid menetletakse vähe.130 000 eurot ületavate müügihindadega elamute võõrandamistehingute osakaal suureneb 40%-ni tehingute koguarvust.Linnalähedaste uuselamurajoonides tõuseb keskmine hinnatase kuni 10%.

Tulenevalt 2018. aastal kehtima hakkavast nõudest, mille kohaselt peavad majahaldurid olema kutsetunnistusega, jagatakse turuosad ümber ja suurimateks kaotajateks on kutsetunnistuseta töötajatega väikefirmad, kelle portfelli suurtegijad üle võtavad.Surve teenuste hindadele peatub, kuna uued korrashoiulepingud rõhuvad kvantiteedi asemel kvaliteedile.Süveneb spetsiifiliste ametikohtade defitsiit nagu korstnapühkija, elektrik jms, kuna uue põlvkonna huvi nende ametite vastu on leige ning varasem generatsioon hakkab pensionile jääma.

2017. sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste põhiteemaks saab väikelinnade atraktiivsemaks muutmine, millest parimaid ideid hakatakse ka üksteise pealt kopeerima.Elanikkonna vähenemise trend jätkub ja sellest tulenevalt suureneb ka tühjalt seisva kinnisvara hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohaliku kinnisvara väärtust.Maakonnakeskuste (Viljandi, Kuressaare, Paide, Rapla, Jõhvi jne) kinnisvaraturg elavneb ja tehingute arv suureneb väiksemate linnade ja alevike arvelt.