Häkkeripataljon - Venemaa suurim sõjaline jõud

Vene häkkerid on ammu kurikuulsad. Nende kontol on kümnete miljardite dollarite vargused ja sissemurdmised kõige turvatumatesse süsteemidesse. Paljud peavad neid maailma kõige ohtlikumaks jõuks. Ja nüüd on see jõud tunginud suure poliitika võimukoridoridesse.

Kui USA president Barack Obama eelmise aasta viimastel päevadel otsustas riigist välja saata 35 vene diplomaati, oli see vastus vene häkkerite tegevusele. Ameerika võimude hinnangul on just nemad vastutavad Demokraatliku partei e-posti sissemurdmise ja katsete eest manipuleerida valimisi.

Aftenposten kirjutab, et liikumine, mille algatasid 25 aastat tagasi töötud vene insenerid, on pöördunud rahvusvaheliseks võimuks, mida ei saa enam keegi ignoreerida.

Vene häkkerikultuur tekkis 1990. aastatel, pärast Berliini müüri kukkumist. Siis oli Venemaal palju andekaid ja hea hariduse saanud matemaatikuid ja teadlasi, kellel polnud korraga enam tööd. Maailma kõige suurem seltskond insenere osutus äkki tarbetuks, kui Vene majandus kokku kukkus ja kogu raha läks sõjalisteks kulutusteks.

Kõlab paradoksaalselt, aga head oskused tekkisid neil just seepärast, et arvutitehnikale ligipääs oli väga keeruline. „Neil ei olnud seda luksust, mis oli meil Läänes – kaasaegseid ja lihtsaid arvuteid. Nad pidid ise tegelema kodeerimisega ja looma operatsioonisüsteeme,“ rääkis Aftenpostenile Venemaa asjatundja, Praha rahvusvaheliste suhete instituudi vanem teaduslik kaastöötaja Mark Galeotti. Ta selgitab, et nii sündis omalaadne netimeedia, -klubide ja -foorumite kultuur. „Selle kese oli Peterburis, ja see on seal tänaseni. Tasapisi muutus „vene häkker“ omamoodi kaubamärgiks. Ja kui sinust saab juba lurjus James Bondi filmis, tähendab see, et sa oled suurus, kellega tuleb arvestada,“ rääkis Galeotti.

Juba 2000. aastate alguses oli vene häkkeritel maailma parimate kuulsus. Nende teeneid kasutasid kuritegelikud organisatsioonid, et tungida pankade andmebaasidesse või korraldada arvutipettusi – nende abiga on varastatud maailmas kümneid miljardeid dollareid. Häkkerid tekitasid kaost, mille ohvrid olid üksikisikud, firmad, riigid. Just neile kuulub „au“ tungida eriti kaitstud süsteemidesse Microsoftist kuni NASAni ja NATOst kuni Norra kaitsejõududeni.

Paljudes netifoorumites, mis on keskendunud küberkuritegevusele, käib suhtlus valdavalt vene keeles. Moskvast pärit turvaekspert Dmitri Volkov rääkis vestluses Moscow Timesile, et kuritegelikke „arvutiretsepte“ saada polnud üldse keeruline. „Võisite küsida mida iganes, näiteks: millist programmi kasutada, et murda sisse panga andmebaasi.“

Vene keel on küberpättide seas endiselt valdav, selgub hiljutisest Europoli ettekandest. „Kõige olulisemate küberkuritegevuse foorumite kogukond on venekeelne,“ märkis ELi politseiorganisatsioon.

Häkkerid olid alguses kogunenud üsna vabadesse gruppidesse või kollektiividesse, nagu Moscow Times neid nimetab. Neilt sai tellida teenuseid või programme. „Algul olid nad vabakutselised, aga tasapisi kujunes sellest organiseeritum vorm. Muutused toimusid 2000ndate keskel,“ räägib Galeotti. „Siis hakkas Vene riik aru saama, et häkkerid võivad olla kasulikud. Riik õppis maffialt ja hakkas kasutama häkkereid erinevate ülesannete täitmisel.“

Galeotti sõnul on Venemaa häkkerite kogukonnal kaks seadust. „Esimene seadus on, et nad ei lammuta midagi kodus - kuni jutt käib välismaa pankadest, on kõik korras. Ja teine seadus on see, et nad peavad aitama riiki, kui selleks tekib vajadus,“ räägib Galeotti.

Aastal 2007 ründasid vene häkkerid Eesti riigiasutusi. Aasta hiljem tegelesid nad Gruusiaga, kus samal ajal korraldas Venemaa ka sõjalist aktsiooni. Just siis tekkisid häkkerite ja riigiaparaadi vahel tihedad sidemed, kinnitab Galeotti. „Suhted muutusid märksa professionaalsemaks. Tehnilisi oskusi rakendati üha rohkem ründaval eesmärgil, häkkerite teenuseid hakkas kasutama luure ja sõjavägi,“ rääkis ekspert.

Venemaa demonstreeris alles hiljuti oma sõjalist võimsust Ukrainas ja Süürias. Lisaks on riigil kõige suurem tuumaarsenal. Kuid venelaste kõige tõhusam relv on häkkerid, on kirjutanud ka Newsweek. Viimastel aastatel näitavad häkkerid üha rohkem oma võimet teha füüsilist kahju taristutele, mis võib viia eluohtlike olukordadeni ja kaoseni.

Kõik – alates elektrijaamadest ja tammidest kuni kaitseehitiste ja sõidukiteni – võib langeda häkkerirünnaku alla, mis võib kaasa tuua üliohtlikud olukorrad. Vene turvaekspert Jevgeni Kasperski oletab, et rünnakuid taristule – transpordisüsteemid ja elektrijaamad – hakkab juhtuma järjest sagedamini. Ja see võib tuua kaasa sellise kahju, mida tema hinnangul võib võrrelda terrorirünnakuga.

Aftenposten kirjutas, et läinud septembris hoiatas Norra julgeolekupolitsei juht Benedicte Bjornland pressikonverentsil selle eest, et Norrat ähvardab „mastaapne ja agressiivne“ spionaaž Venemaa poolt. Julgeolekuteenistuse ettekanne rõhutab Venemaa ohtu: „Luureteenistuse andmeil tegelesid venelased 2015. aastal pidevalt Norra võimude ja firmade vastu suunatud tegevusega. Väga tõenäoliselt see jätkub, sest pärast Krimmi annekteerimist kohaldatud sanktsioonid sunnivad Venemaad kasutama altenatiivmeetodeid, et pääseda ligi lääne tehnoloogiatele,“ seisab julgeolekupolitsei ettekandes.

Norras avastati 2014. aastal, et vene häkkerirühmitus APT28 luuras Norra relvajõudude järele. Sõjaväe juhtkond jättis Aftenpostenile kommenteerimata, milliseid meetodeid venelased oma häkkerirünnakutes kasutasid.