Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häkkeripataljon - Venemaa suurim sõjaline jõud

    Vene häkkerid on haaranud ülemaailmse võimu – kui nad aastaid tagasi riisusid panku ja firmasid, siis nüüd külvavad konflikte suures poliitikas, kirjutas norralaste Aftenposten.

    Vene häkkerid on ammu kurikuulsad. Nende kontol on kümnete miljardite dollarite vargused ja sissemurdmised kõige turvatumatesse süsteemidesse. Paljud peavad neid maailma kõige ohtlikumaks jõuks. Ja nüüd on see jõud tunginud suure poliitika võimukoridoridesse.
    Kui USA president Barack Obama eelmise aasta viimastel päevadel otsustas riigist välja saata 35 vene diplomaati, oli see vastus vene häkkerite tegevusele. Ameerika võimude hinnangul on just nemad vastutavad Demokraatliku partei e-posti sissemurdmise ja katsete eest manipuleerida valimisi.
    Halvad arvutid sünnitasid head häkkerid
    Aftenposten kirjutab, et liikumine, mille algatasid 25 aastat tagasi töötud vene insenerid, on pöördunud rahvusvaheliseks võimuks, mida ei saa enam keegi ignoreerida.
    Vene häkkerikultuur tekkis 1990. aastatel, pärast Berliini müüri kukkumist. Siis oli Venemaal palju andekaid ja hea hariduse saanud matemaatikuid ja teadlasi, kellel polnud korraga enam tööd. Maailma kõige suurem seltskond insenere osutus äkki tarbetuks, kui Vene majandus kokku kukkus ja kogu raha läks sõjalisteks kulutusteks.
    Kõlab paradoksaalselt, aga head oskused tekkisid neil just seepärast, et arvutitehnikale ligipääs oli väga keeruline. „Neil ei olnud seda luksust, mis oli meil Läänes – kaasaegseid ja lihtsaid arvuteid. Nad pidid ise tegelema kodeerimisega ja looma operatsioonisüsteeme,“ rääkis Aftenpostenile Venemaa asjatundja, Praha rahvusvaheliste suhete instituudi vanem teaduslik kaastöötaja Mark Galeotti. Ta selgitab, et nii sündis omalaadne netimeedia, -klubide ja -foorumite kultuur. „Selle kese oli Peterburis, ja see on seal tänaseni. Tasapisi muutus „vene häkker“ omamoodi kaubamärgiks. Ja kui sinust saab juba lurjus James Bondi filmis, tähendab see, et sa oled suurus, kellega tuleb arvestada,“ rääkis Galeotti.
    Vene häkkerikool
    Juba 2000. aastate alguses oli vene häkkeritel maailma parimate kuulsus. Nende teeneid kasutasid kuritegelikud organisatsioonid, et tungida pankade andmebaasidesse või korraldada arvutipettusi – nende abiga on varastatud maailmas kümneid miljardeid dollareid. Häkkerid tekitasid kaost, mille ohvrid olid üksikisikud, firmad, riigid. Just neile kuulub „au“ tungida eriti kaitstud süsteemidesse Microsoftist kuni NASAni ja NATOst kuni Norra kaitsejõududeni.
    Paljudes netifoorumites, mis on keskendunud küberkuritegevusele, käib suhtlus valdavalt vene keeles. Moskvast pärit turvaekspert Dmitri Volkov rääkis vestluses Moscow Timesile, et kuritegelikke „arvutiretsepte“ saada polnud üldse keeruline. „Võisite küsida mida iganes, näiteks: millist programmi kasutada, et murda sisse panga andmebaasi.“
    Vene keel on küberpättide seas endiselt valdav, selgub hiljutisest Europoli ettekandest. „Kõige olulisemate küberkuritegevuse foorumite kogukond on venekeelne,“ märkis ELi politseiorganisatsioon.
    Palju õpiti maffialt
    Häkkerid olid alguses kogunenud üsna vabadesse gruppidesse või kollektiividesse, nagu Moscow Times neid nimetab. Neilt sai tellida teenuseid või programme. „Algul olid nad vabakutselised, aga tasapisi kujunes sellest organiseeritum vorm. Muutused toimusid 2000ndate keskel,“ räägib Galeotti. „Siis hakkas Vene riik aru saama, et häkkerid võivad olla kasulikud. Riik õppis maffialt ja hakkas kasutama häkkereid erinevate ülesannete täitmisel.“
    Galeotti sõnul on Venemaa häkkerite kogukonnal kaks seadust. „Esimene seadus on, et nad ei lammuta midagi kodus - kuni jutt käib välismaa pankadest, on kõik korras. Ja teine seadus on see, et nad peavad aitama riiki, kui selleks tekib vajadus,“ räägib Galeotti.
    Aastal 2007 ründasid vene häkkerid Eesti riigiasutusi. Aasta hiljem tegelesid nad Gruusiaga, kus samal ajal korraldas Venemaa ka sõjalist aktsiooni. Just siis tekkisid häkkerite ja riigiaparaadi vahel tihedad sidemed, kinnitab Galeotti. „Suhted muutusid märksa professionaalsemaks. Tehnilisi oskusi rakendati üha rohkem ründaval eesmärgil, häkkerite teenuseid hakkas kasutama luure ja sõjavägi,“ rääkis ekspert.
    Venemaa kõige eesrindlikum relv?
    Venemaa demonstreeris alles hiljuti oma sõjalist võimsust Ukrainas ja Süürias. Lisaks on riigil kõige suurem tuumaarsenal. Kuid venelaste kõige tõhusam relv on häkkerid, on kirjutanud ka Newsweek. Viimastel aastatel näitavad häkkerid üha rohkem oma võimet teha füüsilist kahju taristutele, mis võib viia eluohtlike olukordadeni ja kaoseni.
    Kõik – alates elektrijaamadest ja tammidest kuni kaitseehitiste ja sõidukiteni – võib langeda häkkerirünnaku alla, mis võib kaasa tuua üliohtlikud olukorrad. Vene turvaekspert Jevgeni Kasperski oletab, et rünnakuid taristule – transpordisüsteemid ja elektrijaamad – hakkab juhtuma järjest sagedamini. Ja see võib tuua kaasa sellise kahju, mida tema hinnangul võib võrrelda terrorirünnakuga.
    Ka Norra on langenud Vene häkkerite rünnaku alla
    Aftenposten kirjutas, et läinud septembris hoiatas Norra julgeolekupolitsei juht Benedicte Bjornland pressikonverentsil selle eest, et Norrat ähvardab „mastaapne ja agressiivne“ spionaaž Venemaa poolt. Julgeolekuteenistuse ettekanne rõhutab Venemaa ohtu: „Luureteenistuse andmeil tegelesid venelased 2015. aastal pidevalt Norra võimude ja firmade vastu suunatud tegevusega. Väga tõenäoliselt see jätkub, sest pärast Krimmi annekteerimist kohaldatud sanktsioonid sunnivad Venemaad kasutama altenatiivmeetodeid, et pääseda ligi lääne tehnoloogiatele,“ seisab julgeolekupolitsei ettekandes.
    Norras avastati 2014. aastal, et vene häkkerirühmitus APT28 luuras Norra relvajõudude järele. Sõjaväe juhtkond jättis Aftenpostenile kommenteerimata, milliseid meetodeid venelased oma häkkerirünnakutes kasutasid.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Ühendkuningriigi keskpank pani intressitõstmisele pidurit
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Korterite hinnad jätkasid kasvu
Teises kvartalis tõusid korterite hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,7% ja majade hinnad 3,2%, teatas statistikaamet.
Teises kvartalis tõusid korterite hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,7% ja majade hinnad 3,2%, teatas statistikaamet.
Suusõnaline diil pankade ja valitsuse vahel viib riigist pool miljardit eurot
Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.
Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.