Ilona Nurmela: võimupoosid on minu standardvarustuses

Enda kohta ütleb Nurmela: „Ma olen professionaalne muusa – mulle meeldib õpetada inimesi endaga paremini ja taibukamalt läbi saama.“ Ja laseb seejärel publikul vaheldumisi võtta sisse domineerimise ja allaandja poose. „See, kuidas te ennast tunnete, paistab teistele väga ilusti välja,“ ütleb ta halastamatu tõelikkusega.

Professionaalse läbirääkimiste koolitaja ja konsultandi näpunäited kehakeelest tulevad kasuks, sest õigete pooside võtmisega on võimalik isegi omaenda aju ära petta, saati siis keerulised inimesed ja olukorrad.

Nurmela paneb publikule südamele tunda rohkem positiivseid emotsioone. Hõlpus öelda, kuid... vaidleb ehk mõni vastu. Ent kas või kuus sekundit kätlemist päevas tõstab veres oksütotsiini taset. Samuti võiksime saata palju rohkem sõnumeid lihtsalt selleks, et öelda kellelegi lihtsalt aitäh, et ta olemas on – see tekitab nii sõnumi saatjas kui ka vastuvõtjas meeldivaid emotsioone.

„Rohkem häid emotsioone suurendab sotsiaalset lävimist ja sotsiaalset enesekindlust, see mõjutab ka seda, kui palju tegeleme heategevusega. Kui te mõtlete positiivsetele emotsioonidele, siis see on oluline elu osa. Mida rohkem te neid tunnete, seda vähem te tunnete negatiivseid emotsioone,“ täheldas Nurmela.

Kunagi ei tohi olla oma pahura tuju suhtes mugavalt ükskõikne, sest emotsioonid on seotud ka paljude haigusetekitajatega kehas. „Kui inimene tunneb rohkem positiivseid emotsioone, siis nende samade närvide, mis vastutavad südame löökide eest, tegevus paraneb ning põletiku ja infarkti oht väheneb. Nende lihtsate igapäevaste harjutustega saab igaüks pikendada oma eluiga 10 aastat,“ nimetas ta ära teaduslikult tõestatud faktid.

Ettevõtja, strateegiakonsultant ja koolitaja Birgit Linnamäe andis juhtimislaboris nõu, kuidas kasvatada eneseväärtustunnet ja luua organisatsioonis paremaid suhteid. Erinevaid ärikultuure ja -tasandeid tunnetava rikkaliku praktilise taustaga juhtimiskonsultandi sõnul algavad paremad inimsuhted ikkagi suhtest iseendaga.

„Kõike, mida osatakse märgata, on võimalik juhtida. Teiste juhtimine on mõjutamine läbi iseenda tundmise ja käitumise. Kui ma olen teadlik, millist sõnumit verbaalselt või mitteverbaalselt edastan, siis saan eneseregulatsiooniga olukordi kujundada,“ teab 10 võõrkeelt valdav naine.

Kohalolu kaudu kogetakse tasakaalukust, ollakse ühtlasi hinnangutest vaba ja sõltumatu. Inimese eneseväärtustunne tugineb ta enda isiksusel, mitte välistel määrajatel. Võime tunda rõõmu või rahu soovitud hetkes, on igale inimesele keskendumise ja treeninguga kättesaadav, rääkis Linnamäe.

„Iga eneseväärtustundega elamus suurendab harjumust endasse uskuda ja ennast väärtuslikuna tunda. Keerulises olukorras aitab hakkama saada juba kogetud eneseväärtustunde meenutamine ja selle tunde ettekujutamine,“ kõlab sügavat tarkust tulvil ettekanne pähklikoorde surutult.

Endine seltskonnaajakirja Kroonika ja praegune LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg rääkis maine kujundamisest meedias 10 lihtsa nipi abil. „Ajakirjanikul on ainult üks eesmärk – teha hea, huvitav, müüv, mõjukas lugu. Ja rohkem eesmärke ei ole.“

Mitmekülgse ajakirjandusliku kogemusega meediaekspert soovitas end intervjuud andes avada vaid teatud piirini. „See loob fooni, et sa ei ole kuivik.“ Ja ära jumala pärast võta ajakirjanikku nagu sõbrannat. „Iga sõna, mis sa ütled ajakirjanikule, kuulub talle, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Off-the-record tuleb enne kokku leppida, sest ajakirjanik ei ole hiromant, kes teab täpselt, et seda sa rääkisid vaid talle, aga selle võib avaldada ajalehes.“

Tasub meeles pidada, et kui ajakirjanik ei saa uksest sisse, siis ta läheb aknast. Ja kui ta ei saa aknast, siis ta läheb korstnast, aga ta toob selle loo ära. Mis see tähendab? „Kui keegi ütleb telefoni, et ei kommenteeri, siis uudistejuht määrab ühe ajakirjaniku asemel teemaga tegelema kolm ajakirjanikku, sest siin haiseb. Jahiinstinkt käivitub ja rotveilerid sööstavad loo kallale, sest asi on must.“

Veidenbergi sõnul panevad inimese maine paika kriisid. Täpsemalt see, kuidas inimene kriisis käitub – kas salgab, eitab või õigustab, ja see võib olla kas maine hukk või edulugu. „Näeme meedias vabandamist üliharva, aga kui keegi vabandab, siis tema maine minu silmis tõuseb.“

„Miks me ei söö mõne firma komme, sest firma juht on nõme. Me ei taha osta nõmeda firma juhi tooteid. Juht võib oma väljaütlemistega teha ettevõttele väga palju kahju,“ märkis Veidenberg.

Kui sa tõesti kahtled ajakirjanikus, kes paneb su värisema ja sa ei taha vastata ta küsimustele, siis saada tema küsimustele vastused meili teel, soovitas ta.

„Meedia on alati võimalus, mitte õnnetus. Kasutage seda hea maine tekitamiseks, säilitamiseks ja tuleviku kindlustamiseks. „Võimalus suhelda ühiskonnaga – kui paljudele antakse seda võimalust elus? Kasutage seda – see kõik kokku ongi hea maine!“ julgustas ta publikut meediaga suhtlema, kui selleks võimalus tekib.

Muusik, saatejuht ja (aja)kirjanik Mihkel Raud võrdles esinemist rokk-kontserdi andmisega: olulised on etteaste algus ja lõpp.

Iga avaliku esinemise puhul tuleb jälgida seadust do-it-on-time. „On kaval tekitada natukene draamat või näidata ootamatuid kujundeid või pilte. Tekitada ootamatu küsimusega konflikt, millega publik ennast kuulama panna,“ rääkis Raud.

Ka esinemise lõpp tuleb hoolikalt läbi mõelda: see on koht, kus inimestel jääb meelde, mis te rääkisite. „Call to action ehk üleskutse midagi teha tähendab, et sa lõpetad oma kõne millegagi, mida võiks kohe ära teha. Dramaturgilises mõttes on esinemise lõpp väga oluline.“

Raua sõnul tuleb kuulajatel kõrist kinni võtta, nad kõrgustesse tõsta ja uude kohta viia. „Ehitage oma sõnavõtt selliselt üles, et kuulajale saaks pähe istutada ühe väikse idee või mõtte.“

Pabistamise pärast ei tasu muretseda, sest väike adrenaliin tuleb esinemisele kasuks. Tuntud saatejuht pihtis, et kõige hullem ja närvesöövam avalik esinemine on, kui publikut on vähe, nii 5–10 inimest. „Kuskil koosolekul teha suu lahti, eriti teemadel, millest ma midagi ei tea, on tõeliselt õudne. Samas, kui on palju inimesi, näiteks tuhat või kaks tuhat inimest, muutub see lihtsamaks, ilmselt muutub seltskond anonüümsemaks ja ma ei taju esinemise vastutust.“

Raud ei soovita sõnavõttudes kasutada ebamäärase tähendusega võõrsõnu. „Mul on võõrsõnade vastu tohutu allergia,“ ütles ta, märkides, et inimesed kasutavad neid pahatihti lihtsalt selleks, et näida laiema silmaringiga. „Paljud poliitikud kasutavad selliseid sõnu, mida pole üldse olemaski. Näiteks üks täiesti obskuurne sõna on eksplosioon.“

Tiheda konverentside külastajana märkis Raud, et paljud täiskasvanud ei erine koolilastest, kes kirjutavad koolikirjandit. „Anatoomiat ei ole vaja kuulajal teada, seda on vaja teile, kuidas kõnet üles ehitada,“ toonitas Raud.

Endine iluuisutaja ja omanimelise iluuisutamisklubi juht ja treener Anna Levandi rääkis, et kõik esinemised on ühtmoodi närvilised ja ei ole vahet, kas esineda tööl kollektiivi ees, kas esineb president rahvale või sportlane spordivõistlustel. „See on üks ja sama närvitsemine ja tunne. Närv peab olema, ega me surnud ei ole. Ainult surnud ei närvitse,“ ütles Levandi.

Enesekindlus on vajalik ja see on treenitav. Kuidas seda treenida? "Läbi treeningu! Läbi teadmiste ja nende kogumise. Te kogute teadmisi ja kui keegi midagi küsib, siis te oskate vastata. Kui te teate, et te oskate vastata, siis on sees rahulik tunne. Teil ei ole stressi, et äkki ma ei oska või äkki ma ei tea. See on tähtis, et te valdate teemat, " õpetas Levandi enesekindluse treenimist.

Kõige tähtsam on saavutada sisemine rahu, sest kui sul on sisemine rahu, siis on hea elada, päevad on ilusad ja paistavad isegi tähed. Sisemine rahu on iga asja alus, siis me ei stressa, ei mõtle ega tegutse kurjalt, jagas maailmameistrivõistlustel hõbemedali saavutanud sportlane mõtteid.

Levandi sõnul ei tohi ajada enesekindlust segi nahaalsusega. „Nahaalsuse tunneb igaüks ära, minnakse ka seinast läbi ja see tekitab teistes väga ebameeldiva tunde. Sportlase puhul ei ole teadmisi ega austust teiste vastu, ei ole piisavalt tarkust, ta lihtsalt raiub läbi. Seda ma ei propageeri. Aga enesekindlus tekitab teistes väärika tunde, et teine inimene jagab teistega oma teadmisi, oskusi, mis ta on omandanud läbi suure töö või kogutud teadmiste. See tekitab austust.“

Sama õpetust järgib ta ka ise, kandes hoolt, et tema sportlased oleksid ausad, tugevad, treenitud ja koguksid enesekindlust läbi positiivsete emotsioonide.

Koolijuhina peab ta esmatähtsaks suhteid just vanematega. Samas ei tohi laste, pedagoogide ja vanematega suheldes tekkida tunnet, et koolijuht või treener on neist üle. „Ma ei ole nendest üle, ma mõtlen nendega kaasa, üritan olukorda seletada ja põhjendada, et neil tekiks seesama seesmine rahulolu. Kui me surume inimesed maha ja paneme neil lihtsalt suud kinni, siis me ei saavuta mitte midagi. Me saavutame rahu ja üksmeele ainult siis, kui suudame ta enda poole võita, kui ta mõistab, et jah, nii on õige.“

Milliseid sõnu seejuures kasutada, on Levandi sõnul aastatepikkune kogemus. Et konflikte vältida, on vaja kõigepealt endas tarkus ja rahu leida ja alles siis rääkida inimestega.