Jaga lugu:

Tööstusel sees aastate kiireim hoog

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor  Foto: Andres Haabu

Tööstusettevõtete tootmismaht on selle aasta kolme esimese kuuga oluliselt suurenenud: kasvu veavad puidu- ja metallitööstus, kuid nõudluse tõus on laiapõhjaline ning enamusel tegevusaladest on toodang suurenenud koguni kahekohalise protsendi võrra, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks. Nimelt on tööstustoodang suurenenud mullusega võrreldes koguni 13%, seejuures 11% töötlevas tööstuses.

Tööstustoodangu kasv üle aastate kiireim

Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv laiapõhjaline. Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstusharu, kus tootmismaht vähenes - elektroonika. Üle pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline. Nõudluse kasvu taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Olulisim neist ehk üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust.

Peamisel sihtturul Skandinaavias jätkub kiire elamuehitus. Mullusega võrreldes on kadunud ka suured negatiivsed tegurid nagu kütusehindadest põhjustatud madalseis mäetööstuses ja põlevkiviõli tootmises. Investeerimisaktiivsuse suurenemisele viitavad taastunud tellimused metallitööstuses.

Majanduse vedur endiselt puidutööstus

Konkreetsetest tööstusharudest on aastaid olnud kasvu põhivedaja puidutööstus. Tänavu esimeses kvartalis suurenes haru toodang 12%, olles sellega suurim panustaja tööstustoodangu kasvu. Puidutööstuse tähtsus on läbi aastate järjepidevalt suurenenud ja hakkab küündima juba ligi viiendikuni kogu töötleva tööstuse toodangust.

Puidusektorit on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustegevus Põhjamaade turgudel, kuhu läheb valdav osa puiduettevõtete ekspordist. Samas on ka selge, et tegemist on tootmisharuga, kus Eestil on konkurentsieelis tänu tooraine lihtsale kättesaadavusele ja pikaajalisele kogemusele. Loodetavasti säilib sektori konkurentsivõime ka olukorras, kus nõudlus toorme järele kasvab, kuid samas tõuseb ka keskkonnaaktivistide surve piirata raiemahte.

Teine haru, mis panustas oluliselt tootmismahu kasvu töötlevas tööstuses, oli metalltoodete tootmine. Esimeses kvartalis suurenes metalltoodete tootmine mullu sama ajaga võrreldes koguni 18%. Sarnaselt puidutööstusele on tegemist Eesti majanduse jaoks väga olulise ettevõtlussektoriga, mis annab tööd üle 16 000 inimesele ehk umbes 2,5% kogu Eesti tööjõust.

Peamiselt suurte metallkonstruktsioonide tootmisega tegelevad ettevõtted ekspordivad kaupa geograafiliselt suhteliselt hajutatult, kuid sõltuvad tugevalt tellijate valmidusest teha suuri põhivarainvesteeringuid. Sektori olulisteks klientideks on varasematel aastatel olnud toorainetööstused ning toorainete hoiustamise ja transpordiga tegelevad ettevõtted, kelle investeerimisvalmidust on heitlikud hinnad kärpinud. Nüüd, kus toorainete hinnad on kosumas, näib taastumas ka investeerimisvalmidus.

Lisaks töötlevale tööstusele andsid esimeses kvartalis tööstustoodangu kasvu tugeva panuse mäetööstus ning elektrienergia ja soojavarustuse tegevusalad. Mäetööstuses kasvas tootmismaht mullusega võrreldes koguni üle poole võrra. Peapanuse mäetööstuse kasvu andis mõistagi põlevkivi suurenenud kaevandamine, millele nafta hinnašoki tõttu eelmise aasta esimeses kvartalis järsult pidurit pandi. Nüüdseks on Brenti toornafta hind püsinud kriitiliseks peetava 50 dollari juures barrelist pea pool aastat, mis on andnud Eesti põlevkivitööstusele põhjust tootmistegevust taas kiirendada.

Lisaks on mullusest mõõnast taastunud turbatootmine ja mahud kasvanud ka ehitusmaterjalide ammutamiseks kasutatavates karjäärides. Energia- ja soojusvarustuse alal suurenes tootmismaht I kvartalis 15%. Sarnaselt põlevkivitööstusele on haru samuti äärmiselt tundlik välistegurite suhtes ja seekord on seda soosinud kasin elektritoodang Põhjamaades.

Väga häid tulemusi näitasid ka teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal algas elektriseadmete toomise tugev tõus. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16%. Uued laevaremondi tellimused on neljandiku võrra suurendanud masinate ja seadmete remondi käivet püsivhindades. Kuigi protsendina tagasihoidlik, on olulise panuse andnud 5% kasv toiduainetööstuses, kus eelmisel aastal oli tootmine peamiselt langustrendis. Suurema nõudluse tõttu kodumaal on pea viiendiku võrra kasvanud tootmismaht ehitusmaterjalide tööstuses. Laiapõhjalisest nõudluse paranemisest räägib see, et tootmismahu kasv oli kahekohaline lisaks veel haagise-, põlevkiviõli-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja rõivatööstuses.

Majanduskonjunktuur püsib tööstusele soodne

Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtetele rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5%, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7%. Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6% toiduainetööstuses ja 5% puidu- ja metalltoodete tootmises.

Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbkaudu 70%, millest omakorda valdav enamus müüakse ELi siseturul, on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid kui prognoosijate optimistlikumad ootused.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum