Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvaraboikott tõi krimimaalmenetluse

Aprilli alguses kinnisvaraportaalile kv.ee boikoti kuulutanud 11 kinnisvarafirma juhtum ajendas prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.

Prokuratuur alustas uurimist, tuginedes karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb konkurentsi kahjustava kokkulepe või otsuse sõlmimist kooskõlastatud tegevuse kaudu.

"Ohver ja süüdlane on minu meelest segamini aetud," sõnas Pindi Kinnisvara müügipartneri ja suurkliendi osakonna juht Peep Sooman, nimetades prokuratuuri otsust menetlust alustada kummaliseks.

"Kv.ee on nii teistele kinnisvarafirmadele kui ka meile väga jõuliselt presenteerinud, et ilma nendeta ei ole võimalik hakkama saada," leidis Sooman ja viitas konkurentsiseaduse paragrahvidele 13 ja 16, mis käsitlevad turgu valitseva ettevõtte kohustusi. "KV sisuliselt käitus monopolina ja Pindi Kinnisvara keeldus monopolistlike võtetega kaasa minemast," arvas Sooman.

Menetluse aluseks võetud paragrahvide järgi ootaks süüdlast või süüdlasi süüdimõistmisel järgnev saatus:
§400. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus
(1) Konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Konkurentidevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega: 1) määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; 2) piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või 3) jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest.

"Kogu lugupidamisega prokuratuuri suhtes ei saa ma aru, mis ühiskonnas me elame," tõdes Sooman. "Kui ma käin poes ja maksan liitri piima eest ühe euro ja ühel päeval tõstab pood piimapaki hinna neljale eurole, siis kas ma ei tohi poodi vahetada?" illustreeris Sooman. Ta viitas kinnisvarafirmade märtsi lõpul välja käidud avaldusele, et kv.ee uue hinnastamise mudel tähendas suurtele kinnisvarafirmadele teenuse eest kuni 400% hinnatõusu. "Kõlab nagu ettevõtlusvangla – vabat tahet ei tohi rakendada," sõnas Sooman.

Konkurentsiamet juht Märt Ots andis aprilli algul kinnisvarafirmade boikotile tauniva hinnangu ning asus firmade tegutsemist uurima. Soomani sõnul on Pindi olnud valmis kogu boikotini kujunemiseni viinud infot ka ametiga jagama. "Konkurentsiamet ei ole sellele isegi reageerinud," sõnas Sooman. Kriminaalasja menetleb kohtueelselt konkurentsiamet ning menetlust juhib riigiprokuratuur.

Konkurentsiamet teemat kommenteerida ei soovinud ning suunas ajakirjaniku prokuratuuri. Prokuratuuri esindaja sõnul saavad nemad kommenteerida ainult menetluse käiku, mitte konkurentsiameti infovahetust.

Sooman ütles, et KVst loobumine ei ole neil jalgu alt löönud. "Elame ka täna KVta täiesti edukalt edasi," kinnitas ta ja lisas, et ettevõte on enda turundusplaanid ja reklaamikanalid ümber teinud. "Meie kliendid saavad meie sammudest aru ja meil läheb elu edasi," illustreeris ta.

"Menetlus on algstaadiumis," sõnas prokuratuuri avaliku suhete nõunik Kristina Kostina. Tema sõnutsi kedagi veel asja raames kahtlustatuna üle kuulatud ei ole. "Sel põhjusel ei ole päris korrektne väita, et menetlus on alustatud konkreetsete äriühingute suhtes," lisas ta. Esmalt analüüsitakse Kostina kinnitusel olemasolevaid andmeid ning juhul, kui leitakse selleks alus, esitatakse kahtlustus.

Märtsi lõpus tulid 11 suurt kinnisvarafirmat lagedale uudisega, et nad võtavad portaalist kv.ee enda kuulutused maha. Ettevõtted põhjendasid äkilist sammu sellega, et kv.ee uus hinnastamismudel oli neile ebaõiglaselt kallis. Ettevõtete 15 000 kuulutust moodustasid tollal kv.ee-s üleval olnud kuulutuste arvust üle kolmandiku.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.