Instagram võib vaimse tervise tuksi keerata

Piltide jagamiseks loodud rakendus, mis on Facebooki omanduses, tekitab noortes inimestes kõige suurema tõenäosusega ärevust, üksildust ja depressiooni, selgub Royal Society of Public Healthi (RSPH) tehtud uuringust, mis avaldati reedel. Instagrami kasutab üle maailma 700 miljonit inimest.

Uuringus osales kokku 1500 britti vanuses 14-24. RSPH leidis, et noored inimesed seostavad Instagrami kõige suurema tõenäosusega negatiivsete omadustega, madala enesehinnangu ja magamatusega. Lisaks sellele paneb instagram inimesi enda keha pärast halvasti tundma.

Uuringus oli teisel kohal suhtlusrakendus Snapchat. Snapchati kasutajad tundsid tihtipeale seda, et nende kallal noritakse ning jäetakse grupist välja.

„Huvitav on näha, et Instagram ja Snapchat mõjuvad vaimsele tervisele ja heaolule kõige kehvemini. Mõlemad platvormid põhinevad suuresti piltidel, mis panevad inimesi tundma, et nad pole piisavalt head. See tekitab ka ärevust,“ ütles RSPH tegevjuht Shirley Cramer, kes koostas raporti koostöös organisatsiooniga Young Health Movement (YHM).

Instagramile ja Snapchatile järgnesid Facebook, Twitter ja Youtube.

Instagrami teatel pühenduvad nad sellele, et platvorm oleks kasutajate jaoks ka edaspidi „turvaline ja toetav“. Ettevõte lisas, et teeb vaimse tervisega seotud abi pakkumiseks ekspertidega tihedat koostööd.

„Meie peamine prioriteet on hoida Instagrami turvalise ja toetava kohana, kus inimesed tunnevad ennast väljendades hästi. Eriti jälgime seda noorte inimeste puhul,“ ütles Instagrami avalike suhete juht Michelle Napchan.

„See on ka põhjus, miks me töötame koos ekspertidega selleks, et inimestele anda vajalikud tööriistad rakenduse kasutamiseks. Me õpetame neile, kuidas kaebusi esitada, abi saada või eksperdiga otse ühendust võtta, mis peaks aitama probleemi lahendada.“

Muidugi ei ole Instagram üdini halb. Eneseväljenduse ja isikupära loomisel sai rakendus küllaltki kõrged punktid. Kokku hinnati 14 erinevat vaimse tervise ja heaoluga seotud valdkonda.

Google’i omanduses olev YouTube soodustab kõige suurema tõenäosusega aga positiivsete omaduste, näiteks teadlikkuse tõstmise, eneseväljenduse ja emotsionaalse toe paranemist. Tõsi, Google mõjub sotsiaalmeedia platvormide hulgast kõige kehvemini just inimeste unerežiimile.

Facebooki ja Twitteri puhul on asi veidi segasem – mõlemal on sisuliselt võrdselt nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjureid. Mõlemad platvormid on head eneseväljenduse ja kogukonna ehitamise poolest, samas toimub seal palju kiusamist ning platvormid võivad soodustada ka depressiooni.

Sotsiaalmeedia ei kao kuhugile ja selle tõttu kutsub RSPH mitmeid ettevõtteid üles platvormide negatiivsed mõju vähendama. Selle jaoks koostati nimekiri erinevatest soovitustest.

Näiteks võiks platvormid kasutama hakata hüpikaknaid, mis annavad noortele märku, kui nad on veebilehel või rakenduses liiga kaua aega veetnud. Lisaks sellele võiks piltide juures olla märked selle kohta, kas pilti on töödeldud või mitte.

„Järjest rohkem koguneb tõendeid, et sotsiaalmeedia liigne kasutamine võib inimesele halvasti mõjuda. On tähtis, et me oleme mõjusid erinevate meetmetega tasakaalustanud, mis muudaks sostsiaalmeedia vaimse tervise jaoks stabiilsemaks,“ ütles Cramer.