Rindejoon: ettevõtjad valitsuse vastu

Ettevõtlusminister Urve Palo ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts jäid eri meelt, kas plaanitud maksud Eesti väikeettevõtteid üldse mõjutaks. Debatti juhtis Äripäeva toimetaja Aivar Hundimägi (keskel).   Foto: Andres Haabu
Aivar Hundimägi • 7. juuni 2017 kell 5:00

Kui ettevõtjad näevad valitsust maksu­küsimustes jäiga ja kurdina, siis riik tajub ebaõiglast survestamist, selgub kaubanduskoja juhi Mait Paltsi ja ettevõtlusminister Urve Palo debatist.

tekst:Ma ei ole nõus, et valitsust süüdistatakse. Kõik hea vaikitakse maha­.

nimi:Urve Palo,

amet:ettevõtlusminister

“Mulle vahel jääb mulje, et oleme liiga paindlikud olnud selle valitsusega ning see andis ettevõtlusorganisatsioonidele kindlustunnet juurde, et äkki jäetakse kõik ära,” ütles Palo debatis. “Kusagil on ka piirid.”

Mait Palts aga ütles, et osapooli on hakatud alles nüüd kuulama. “Diskussoonini jõudsime siis, kui 21 ettevõtlusorganisatsiooni ühispöördumise tegid,” ütles ta.

Urve Palo, kas olete valitsuse suunal tehtud kriitikaga nõus?

Palo: Olen üllatunud ja mul on kahju. Ju siis oleme valitsuse poolelt jätnud suhtluses midagi tegemata. Koalitsiooni poolt majanduse parandamiseks tehtud ettepanekud on tulnud tööandjatelt ja nende esindajatelt. Näiteks madalapalgaliste maksukoormus alaneb, energiaintensiivsete ettevõtete elektriaktsiisi erinevus tuleb, mida on 10 aastat oodatud, ära jääb varasema valitsuse diislikütuse aktsiisi tõus. Samuti tuleb erinevaid toetusmeetmeid, kuidas tööstust digitaliseerida, erinevaid programme inimeste ümberõppeks ja digitaalse kirjaoskuse parandamiseks. Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks, ka see oli ettevõtjate ettepanek, sest naised olid pikalt motiveeritud kodus olema.

tekst:Arutelu nende maksude muutmiseks­ ei ole me kuskilt otsast näinud, see on tekkinud alles viimaste nädalate jooksul.

nimi:Mait Palts,

amet:kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Te kõlate nagu sotsiaaldemokraat – toetused ja muud asjad.

Palo: Kui palju siin toetusi on? Need on konkreetsed tegevused, mis mõjutavad kogu majanduskeskkonda pikas perspektiivis. Sellele on vastas mõni üksik maksuteema, mis toob teatud sektoris lühiajaliselt väikese kasumi kaotuse. Olen üllatunud.

Palts: Kui koalitsiooniläbirääkimisi peeti, siis nõu andnud eksperdid andsid juurde ka teise poole nõust. Kui teha põhimõttelist tulumaksureformi ja saavutada hüppega teatud tase tulumaksuvabastuses, oleks olnud aus teha see lihtne – 500 eurot või mis iganes summa kõigile, mitte 100 või enama astmega. Teiselt poolt mitte otsida katteallikaid tulumaksumäära tõstmisest. Ei maksa rahvast hirmutada, et taastub 26% tulumaksumäär. Oleks piisanud ilmselt 1–2% tänasele tulumaksumäärale otsa panemisest.

Palo: Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on suur reform, mõjutades rohkem kui 75% Eesti inimestest, kes hakkavad saama puhtalt 68 eurot kuus rohkem kätte.

Eeldusel, et neil on ainult palgatulu. Aga, kui neil on üüritulu või dividenditulu lisaks?

Palo: Räägime madalapalgalistest, ta ei ole ju suur dividendisaaja. Tahame kaitsta neid, kellel on palgatulu väike ja neil jääks raha rohkem kätte. Oleks olnud võimalik tõsta tulumaksumäär 24%-le, sest 1–2% võrra tõstmine ei aitaks.

Palts: No ­aitaks küll.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo  Foto: Raul Mee

Palo: Huvitavad arvutused. Valitsuse põhimõtted on olnud vähendada makse, et inimesel jääks raha rohkem kätte, ning maksustada pahesid. Tahame suunata selles suunas, et vesi ei oleks kallim kui karastusjook. See peaks olema ka tööandjate huvi – inimestel on parem tervis, jaksavad rohkem tööd teha ja see seab vähem koormust haigekassale. Uuest aastast tuleb ka kaua­oodatud muutus ehk tööandja saab kvartalis täiendava erisoodustusmakseta investeerida 100 eurot töötaja tervisesse.

Palts: Ehk muudatus, mille leppisid ette­võtjad kokku eelmise valitsuse ajal. Magustatud jookide hulk tarbimises on niivõrd tühine, et kui me kõik nende joomise ära jätaks ja hakkaks mineraalvett jooma, ei muutuks ülekaalulisusega mitte midagi.

Palo: Noor põlvkond kipub limonaade jooma.

Räägime panditulumaksust. Mis selle asemele tuleb?

Palo: Panditulumaksu senisel kujul ei tee, aga probleem (kasumi laenuna väljaviimine – toim) püsib. Maksuametil on võimalik minna ettevõttesse ja öelda, et tundub, et see pole laen, vaid maksude optimeerimine.

Palts: Just.

Palo: Aga seda on väga raske tõestada, neid juhtumeid põhimõtteliselt pole. Pakun, et teha see äraspidiselt – kui laenu pikkus ületab viit aastat, peab ettevõtja tõestama, et see on laen, mitte optimeerimine.

Palts: Olime rahandusministeeriumiga arutanud viimaseid kuid, aga kuulamine on olnud olematu. Maksueksperdid ja audiitorid ning maksuamet on kinnitanud, et maksude maksmisest kõrvale hoidjatega tegelemiseks on kõik vahendid olemas. Võtab küll kuid aega…

Palo: Maksumaksja peab kõik need kohtus käimised kinni maksma.

Palts: Maksta tuleb kinni esimesed paar lahendit.

Palo: Aga neid pole tulnud.

Palts: Maksuamet on püüdnud ja teinud ka, aga suurt nõudlust selle töö järele pole poliitikutelt tulnud. Nüüd tuldi välja sellega, et muudetakse seadust ja sellega kannatavad ka kohalikud firmad, kes ausalt laenu annavad. Viieaastane tingimus seda ei lahenda.

Palo: Aga siis ei muutu mitte midagi.

Palts: Muutub kohe, kui maksuamet ütleb, et hakkab nendega tegelema.

Miks riik ei lase maksuametil proovida ja veenduda? Kui ei tööta, siis hakata muid lahendusi välja mõtlema.

Palo: Mul on sellesse vähe usku, sest võimalused on maksuametil olnud, mured samas on püsinud. Valitsusel on paindlikkust, ei karda ka rääkida ja ümber mõelda. Varasematele valitsustele heideti ette, et nad ei ole valmis muutuma. Nüüd me muudame, aga heidate seda ette.

Palts: Ei heida midagi ette, kui halvad plaanid ära muudetakse. Muutus pakendiaktsiisi ja panditulumaksu kohta on tekkinud alles viimastel nädalatel.

Kas siin polnud põhjus IRLi juhis? Valitsusliit läks eelnõudega riigikokku ja siis ühel hetkel otsustasite ettevõtjaid kuulata. Kas siin polnud põhjus kartuses, et teie ja Jüri Ratas kukute opositsiooni, kui liiga jäigad olete?

Palo: Mitte seda. Paindlikkust on valitsus ju välja näidanud ka mujal: magustatud jookide maksu või pakendiaktsiisi puhul. Teisest küljest, ega riigikogu ole kummitempel ja seal võibki asju edasi arutada.

Üks põhjus maksude kehtestamiseks on investeeringutega Eesti majandusele hoog sisse lükata. Kas on investeeringuid, mida soovitaksite valitsusel hoopis ära jätta, et oleks vähem raha vaja?

Palts: Kogu majanduse huve täitvad taristuinvesteeringud on mõistlikud. Väiksemate tükkide – näiteks linnahall ja Pärnu lennuväli – kohta üksmeelt pole. Kui nendeks investeeringuteks uute maksudega raha korjata, siis ettevõtjad ütleksid pigem ei: jätke keskkond rahule ja koguge maks paremast majandusest ning siis investeerige.

Palo: Maksutõusudest pole kavas teha investeeringuid, vaid katta jooksvaid kulusid. Riigi eelarve on 10 miljardit ­eurot, investeerime aastas 135 miljonit. See on mõeldud pikaaegselt majanduse elavdamiseks – kui taristu on korras ja tööjõud mobiilne, ettevõtlus areneb.

Kaubanduskoja tegevjuht Mait Palts  Foto: Raul Mee

Kui te maksudega ettevõtlust ära ei tapa.

Palo: Kus me tapame? Suhkrumaksuga? Elektroonikatööstust Saaremaal? Ei tapa.

Panditulumaksuga oleksite saanud Saaremaa elektroonikatööstusele paraja hoobi anda.

Palo: Kahtlane. Siis võiks öelda, et traditsioonilist ettevõtte tulumaksu taastades tapaksime Eesti ettevõtluse. Isegi sellega ei tapa, sest Eesti riik on endiselt ainuke, kes seda ei rakenda. Meie majanduskasv on viimastel aastatel olnud protsent aastas.

Palts: Praegu juba oluliselt kõrgem (4,4% I kvartalis – toim), vaatamata valitsuse tegevusele.

Räägime ametkonna vähendamisest. Plaanitud maksutõusud lähevad püsikulude katmiseks. Kas te ei tekita omale liiga mugavat olukorda, muudkui tõstate makse…

Palo: Me ikka alandame ka.

Üldine maksukoormus ju tõuseb.

Palts: Kui eelmine valitsus kinnitas maksukoormuse 33,5% peale, siis viimane strateegia ütleb, et stabiliseerime 36% peale.

Palo: Seda pahede maksustamisega. Kuna sissetulekute pealt võtame vähem makse ja inimestele jääb rohkem raha kätte, siis ei saa öelda, et korjame selle ettevõtlusest tagasi. Näiteks pankade avansiline tulumaks – sellest ei jää ükski pank vaesemaks.

Palts: Iga maksuga võtame majandusest raha välja ja jagame ümber.

Palo: Aga anname tagasi ka.

Vähem annate tagasi.

Palo: 500eurose tulumaksuvaba miinimumi määraga saab järgmisel aastal 86% inimestest rohkem raha kätte. Me ei tõstnud diislikütuse hinda, see tuleb majandusse tagasi. Te ütlete, et võtame ära.

Palts: Need on paar väikest asja.

Palo: Need ei ole väikesed asjad. Või see, et hotellidel säilis käibemaksuerand. Tervet sektorit taheti ära tappa. Ma ei ole nõus, et valitsust süüdistatakse. Kõik hea vaikitakse maha.

Palts: Kindlasti on asju, mida tunnustada. Lihtsalt täna oleme jõudnud sinna, kus need muutused pole ettevõtjate heakskiitu saanud. Arutelu nende maksude muutmiseks pole me kuskilt otsast näinud, see on tekkinud alles viimaste nädalatega.  

Palo: Valitsus pole igal pool järele andnud. Ühispöördumises on palju erialaliite, kel pole midagi pistmist plaanitavate maksudega.

Palts: Nad näevad, et keskkond läheb halvemaks. Panditulumaks mõjutab sektori­üleselt.

Palo: Väikeseid ettevõtteid, mida Eestis on 95%, ikka ei mõjuta küll.

Palts: Suurtel on väikesed allhankijad.

Palo: Eesti on ainus riik, kus ei ole ettevõtte tulumaksu. Selle kehtestamisega poleks me teinud majandust halvemaks, sest mujal võetakse seda nagunii.

Palts: Oleks ikka.

Hetkel kuum