Elektrivarastele koidavad mustad päevad

Tänu kaugloetavatele arvestitele on Elektrilevi võrgukadu vähenenud viimase nelja aasta jooksul pea kolmandiku võrra. Kui 2012. aastal kadus 5,7% elektrist, siis mullu kadus ligikaudu 7000 GWh-st 4,1%. Osalt elektriliinide soojenemisest tekkiva kao, osalt varguste tõttu. „Piltlikult võib öelda, et kui Eestis poleks elektrivargusi, saaks pool Saaremaad elektri tasuta,“ tõi Kask oma kodusaare näol näite.

Avastatud varguste arv on viimastel aastatel langenud. Kask aga toonitab, et tegu on jätkuvalt tõsise teemaga – nii rahvusvahelise kui ka Eesti praktika järgi tõuseb mittetehniline ehk peamiselt vargustest tulenev elektrikadu 2,5% aastas. Kase sõnul on Elektrilevil selge siht tõusust kiirem olla. „Me peame selle loomuliku kasvu nullima ja lisaks igal aastal täiendavalt vargaid tabama, et elektrivarguste arv Eestis viia miinimumini,“ selgitas ta.

Kui enne kaugloetavate arvestite paigaldamist oli võrdselt nii elektriarvestite rikkumisi kui ka arvestist mööda juhtimisi, siis uute arvestite tulekuga on Kase sõnul kõige sagedasemaks kujunenud just teine variant. Elektrilevile on aga koheselt süsteemist näha, kus tarbitud vool arvestit ei läbi.

„Meetodite kirjeldamisel väga detailseks ei läheks, aga üldiselt on need ajas muutuvad. Teatud mõttes on see nagu dopingu vastu võitlemine spordis. Peame ise pidevalt arenema, et uusi ebaseadusliku tarbimise võtteid avastada ja tõestada,“ kirjeldas Kask. „Nagu igal elualal on ka elektritarbimises alati neid, kes püüavad teenust ebaseaduslikult hankida,“ möönis ta.

Tuhanded üritajad

Laias laastus on Elektrilevi võrkudes praegu 4000 tarbimiskohta, kus sihilikult elektrit varastatakse, avaldas Kask. Saldo on aga positiivne. „Aastas lisandub 200–300 juhtumit, meie saame jälile keskmiselt 700–800 juhtumile. Seega efektiivse järelevalve tulemusel suudame aasta-aastalt ebaseaduslikku tarbimist vähendada,“ märkis ta.

Kask huvitavamaid vahejuhtumeid peensustesse minevalt kirjeldada ei soovi. „Küll aga võime öelda, et kõige suuremad viimase aja vargusjuhtumid on olnud väärtuses 30 000 euort,“ lisas Kask, kellel kinnitusel on kõige tüüpilisem vargus selline, kus vahele jäämise riski ei aduta ja elektrit varastatakse lihtsate meetoditega. „Inimestel on mulje, et nende maja on nende kindlus ja kes see ikka näeb,“ selgitas ta. Elektrilevi kogemustepagas on Kase kinnitusel niivõrd suur, et selliseid meetodeid, mida nad esimest korda näevad, kohtab harva.

Elektrivaraste TOP

Kõige karmimat kehtivat karistust elektrivarguse eest kannab Margus Luik, kellele kohus määras mullu detsembris ühe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse, mis asendati hiljem 510 tunni üldkasutatava tööga. Elektrilevi kodulehelt leitavast vooluvaraste loendist väärivad veel äramärkimist ka Sven Ruder, kelle ponnistusi premeeriti kolmekuuse vangistusega ning Vladimir Jevstratov, kellele mõisteti tingimisi vangistus aastaks ja kaheks kuuks. Karistuse lõppedes võtab Elektrilevi nime häbipostist maha. Enamik juhtumeid lahendatakse Kase sõnutsi poolte kokkuleppel. „Inimene tunnistab meile oma viga ja lepib tagantjärele arve tasumisega,“ selgitas ta.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas. Elektrilevi toob elektri põhivõrguseadmetest kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud Läänemaal, Viimsis ja Narvas. Elektrilevi haldab ligikaudu 64 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.