Soome minister: me laseme alkoholimüügi vabamaks

Soome rahandusminister Petteri Orpo  Foto: Andras Kralla
Sirje Rank • 15. september 2017
Jaga lugu:

Soome valitsus otsustas eile ära muudatused alkoholipoliitikas, mis lubavad kauplustesse müüki ka kangemad õlled, siidrid ja „longerod“.

Sellega loodab Soome valitsus leevendada tuleva aasta eelarves plaanitud alkoholiaktsiide tõusu mõju. „Usun, et konkurentsi kasv toob hinna alla,“ ütles Soome rahandusminister Petteri Orpo eile Äripäevale antud intervjuus. Muuhulgas tunnistas minister, et magusamaksule, mida Eesti nüüd kehtestada püüab, Soomes töötavat lahendust ei leitudki.

Kui kindlal alusel on Soome majanduse toibumine, mis aitab vedada ka Eesti majanduskasvu?

Seitse rasket aastat on selja taga, kuid nüüd on majanduskasv tugev ja laiapõhjaline, ligi 3% tänavu ja järgneval kahel aastal ka ligi 2%. See pole lühiajaline. Kasvavad nii investeeringud, eksport kui ka tarbimine. Töötus väheneb. Nende heade uudiste tõttu on ka riigi rahandus paremas seisus – meil on küll veel ligi 3 miljardit võlga tuleva aasta eelarves, kuid seda on 2,5 miljardi võrra vähem kui tänavu. Oleme õigel teel, kuid struktuurseid reforme tuleb jätkata, et püsida konkurentsivõimeline. Läinud aastal ametiühingutega sõlmitud konkurentsvõime paktiga vähendasime kulusid 5% ja see on üks põhjusi, miks me majandus praegu kasvab.

Kas palgad saavad jälle tõusta?

Kärpisime tuleva aasta eelarves 3 miljardi euro võrra maksusid. Tulumaks ei tõuse. See on hea baas, millelt palgakõnelusi pidada. Olen korduvalt tööturu osapooltele öelnud, et konkurentsivõimet tuleb hoida.

 

Mis võiks Soome majanduskasvu ohustada?

Tuttavad probleemid - elanikkonna vananemine on suur probleem, ettevõtetel pole laienemiseks õigete oskustega töötajaid, samal ajal kui 300 000 inimest on tööta. Sel põhjusel suurendasime tuleva aasta eelarves hariduskulusid  ja julgustame inimesi liikuma sinna, kus on töökohad. Näiteks minu kodulinnas Turus on merendusklastri buum. Samuti Uusikaupunki autotööstuses ja meditsiinitööstuses. Oleme arvutanud, et Soome läänerannikul oleks vaja 40 000 uut töötajat.

Kas valitsus aitab kortereid ehitada?

Eelistame erasektori vahendeid, kuid riigil on elamispindade ehituse toetamiseks olemas vastav agentuur (ARA).

Soomel on kogemus magusamaksuga – kas sellist maksu on ELis võimalik kehtestada vaid teatud kaubagruppidele ja miks Soome sellest loobus – kas rahva tervis pole tähtis?

Meil oli selle maksuga probleem ja praegu meil seda enam pole, sest see oli vastuolus ELi reeglitega. Probleem oli just see, et tooteid ei saanud erinevalt maksustada, raske oli leida töötavat süsteemi. Kui leiate parema idee, oleme huvitatud. Meil püüdis seda teha mitu ministrit mitu aastat, kuid ei õnnestunud.  Minu arvates on see hea maks, saame raha eelarvesse ja hoolitseda rahva tervise eest, kuid see oli liiga keeruline.

Töötajate lähetamisel Soome hakkas septembrist kehtima rangem kord. Miks? See lisab bürokraatiat, halduskoormust ja Eesti ettevõtted väidavad, et praktilises teostuses on need suunatud eelkõige Eesti ettevõtete vastu. Kuidas kommenteerite?

Oleme ühisturul, töötajad ja firmad saavad vabalt liikuda. Vajame Eesti ettevõtteid ja meil on hea meel, et Eesti ja teiste riikide firmad investeerivad Soome. Kuid vajame kõikidele ettevõtetele ühesuguseid reegleid. Soome tööturul on Soome reeglid ja Soome maksud ja nõuded.

Selle teemaga haakub ettepanek, mille Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker tegi kolmapäeval oma kõnes olukorrast liidus - luua uus järelevalveasutus, mis jälgiks töötajate võrdset kohtlemist Euroopa Liidu tööturul. Toetate seda mõtet?

See on huvitav idee (naerab).

Nordea pank otsustas peakontori Soome kolida, nimetades olulise põhjusena seda, et Soome on osa pangandusliidust. Kuid nii suur pank on ka suur risk. Kriisihaldusmehhanismid on pangandusliidus alles pooleli – kas ööuni ei kannata, nagu üks Rootsi minister arvas.

Oleme palju analüüsinud ja arvame, et jah, teoreetiline risk on, kuid väike. Sest oleme pangandusliidus ja meil on süsteemid olemas, kuidas probleeme lahendada. Läinud suvel nägime, kuidas uue süsteemiga lahendati probleemid Hispaanias ja Itaalias ilma maksumaksja raha kasutamata. Sel põhjusel ma ei muretse. Nordea on tugeva pank ja see oli Soomele oluline võit, et Nordea kolib Rootsist Soome.

Kas näete sellel otsusel ka laiemat mõju?

See oli sümboolselt väga oluline ja sel on positiivne mõju Soome majandusele. Sest see näitab, et oleme konkurentsivõimelised ja atraktiivsed ja et oleme teinud õiged otsused, kui otsustasime liituda eurotsooniga. Oleme peakorteriteks hea koht. Tulgu aga teised ka.

Foto: Andras Kralla

Euroala rahandusministrid arutavad Tallinnas rahaliidu reformi, milline on Soome nägemus?

Jah, eurot on vaja tugevdada. Esimene samm on viia lõpule see, mis me oleme juba otsustanud. Pangandusliit, kapitaliturgude liit, riskide vähendamine liikmesriikides.  Peame vaatame edasi ja laual on palju erinevaid ettepanekuid. Soome tava järgi tahame vaadata väga hoolikalt, mida need sisuliselt tähendavad. Arutada ja leida õiged tööriistad. Minu arvates on euro nii tugev kui on liikmesriikide majandus - vastutus on liikmesriikides, mis peavad oma majandust reformima, et see tugevam oleks. Ja olen valmis arutama ka seda, kuidas tugevdada  eurogrupi juhi rolli. Kuid üldiselt kordan, et reformides peavad olema tasakaalus riskide vähendamine ja solidaarsus.  

Soome on euroala riik, mis tuli kriisist välja ilma välise toetuseta. Oskate Soome kogemuse põhjal öelda, kas euroala oleks vaja täiendavaid elemente investeeringute toetamiseks majanduslanguse ajal või ühist töötuskindlustust, nagu on välja pakutud.

Vastutus on liikmesriikides, et sellised probleeme poleks. Ma ei usu, et raha saatmine teise euroala riiki on lahendus.

Aga kui on asümmeetriline šokk nagu Soomes Nokia?

Kui on šokk väljast, siis võiks olla mõned instrumendid ELis, mis aitaks. Muidugi oli Nokia šokk, kuid peamine põhjus, miks meil nii kaua probleemid olid, oli struktuurne. Kaotasime konkurentsivõime ja selle taastamine võttis liiga palju aastaid.

Aga siiski, milliseid ideid toetate?

Euroopa valuutafond (EMF) oleks hea idee. Kuna Kreeka ja Hispaania probleeme lahendades oleme näinud, et sellist fondi on vaja. Seda olen valmis arutama.

Mis on vahe IMFiga?

See oleks meie endi kätes. Meil on euroala stabiilsusmehhanism ESM ja me saame EMFi ehitada selle baasil. Viimastes otsustes Kreekas ei oleks IMFi enam vaja olnudki, kuna meil on juba oma süsteem.

Kus on tuleval aastal Soome eelarvepoliitika põhirõhk?

Haridus, julgeolek, majanduskasv ja riigieelarve tasakaal, kuna see on kasvu ja heaoluühiskonna alus. Paneme palju raha juurde haridusse, kuna pidime valitsusperioodi algul sealt kärpima. Haridus on ka võti tulevikku. Teiseks julgeolek – meil oli esimene terrorirünnak minu kodulinnas. Meil on uued ohud –terrorism,  küberrünnakud. Suuname rohkem raha politseile ja kaitsepolitseile.  Samas jätkame ranget eelarvepoliitikat ja tagame luua ettevõtetele ennustatava keskkonna.

Ettevõtete jaoks – me ei tõstnud nende makse! (Nareab) . Ma lubasin, et ei tõsta.

Aga üks maks, mida te tõstsite, oli alkoholiaktsiis. Kuidas see võiks mõjutada alkoholi importi Eestist ja Lätist?

Muretsen pisut selle impordi üle. Täna (eile – toim.) otsustasime reformide alkoholi seadusi Soomes. Lubame kangemad õlled, longerod ja siidrid jaemüüki. Esitame ettepaneku parlamendile. Parandame kättesaadavust ja sellega paraneb konkurents, millest eeldame, et see toob hinnad alla. Me ei taha, et import kasvaks.

Peaks Eesti ja Soome maksudes rohkem koostööd tegema?

Jah, oleme mõelnud ja arutanud. Mõningane konkurents on hea, kuid pikas vaates peaks lähenema maksutase. Kuid otsustamine peaks jääma liikmesriikidele.

Soome kavandab maksureformi – millise sihiga?

Alustasime reformi planeerimist, kuna näeme, et globaalne konkurents, uued tehnoloogiad, robotid on suur väljakutse maksusüsteemile. Peame mõtlema, kuidas me tulevikus maksutulu saame. Tahame esimese visiooni valmis saada selle valitsuse lõpuks – meil on 1,5 aastat. Selle baasilt saaks järgmine valitsus tegelikud reformid käivitada. Ehk saan Eesti kolleegiga koostööd teha.

Koostööd võiksime rohkem teha. Eesti on edukas mitmes valdkonnas nagu IKT, olete dünaamiline ühiskond. Oleme mõlemad väikesed majandused. Oleme samas paadis.

Ja viimane küsimus - kas Soome saab omale Hyperloopi, Gigatehase ja Uberi taksod?

Muidugi saame! (naerab)

Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:
Hetkel kuum