Iseenesest on probleemist räägitud juba pikalt ning rahvusvaheliseks skandaaliks paisus asi juba märtsis, mil Slovakkia peaminister Robert Fico süüdistas Brüsselit selles, et idaeurooplaste kaebusi ei võeta piisavalt tõsiselt, nimetades toimuvat skandaalseks ning solvanguks.

Nüüd on asi ka Brüsselis ette võetud ning toidukauba erinev kvaliteet Lääne- ja Ida-Euroopas sai septembri keskel teemaks kõige kõrgemal tasemel. Nimelt tõstatas lisaks tšehhist Euroopa Komisjoni justiitsi- ja tarbijaküsimuste volinikule Vera Jourov?le ebavõrdsuse oma suures kõnes ka komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Ta rõhutas, et Euroopas ei saa olla esimese ja teise järgu inimesi ning lubas, et järgmise aasta jooksul suunab Brüssel miljon eurot, et riiklikud toiduohutuse eest vastutavad ametid saaksid kaupu testida ning välja töötada ühtne metoodika, mille järgi hinnata kaupade kehvemat kvaliteeti, vahendas Financial Times üle-eelmisel nädalal.

Enda initsitatiivil on uuringuid tellinud näiteks Ungari, Slovakkia ja Tšehhi ning nende põhjal on valitsused teinud järelduse, et vahe tõepoolest on olemas. Nüüd on mängu astunud ka Baltikum.

Nimelt ütles Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs reedel, et riigi veterinaar- ja toiduamet analüüsib 20 Lätis müüdavat imporditud toidutoodet, et kindlaks teha, kas need ikka on sama kvaliteediga kui Lääne-Euroopa sama kvaliteediga kaubad.

Esmajoones võetakse ministri sõnul ette tooted, mis tunduvad kõige kahtlasemad, vahendas Läti rahvusringhääling LSM. Varasemad Ida-Euroopa riikide analüüsid on viidanud, et probleeme võib olla näiteks Coca-Colaga.

Dūklavs tunnistas, et testide tegemine saab olema üpris kallis. „Üks asi on võrrelda silte, et näha, kas nende sõnul koostisosad erinevad. Täiesti teine asi on aga see, kui Saksamaalt ja Lätist ostetud toodete sildid ütlevad, et need on täiesti identsed, ent laborianalüüs näitab, et nii see pole,“ rääkis minister.

Läti põllumajandusminister kinnitas, et kui tuvastatakse, et mõnes ELi riigis, sealhulgas Lätis müüakse kehvema kvaliteediga kaupa, siis teeb ta ettepaneku ELi seadusandlust muuta ning keelata toidufirmadel vahe tegemine.  Kvaliteedierinevused ELi riikide vahel pole aktsepteeritavad, rõhutas Dūklavs. 

Eesti maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai märkis, et seni on kvaliteedierinevuse teema üles kerkinud peaasjalikult sarnaste pakenditega toodete võrdlemise kaudu.

Eesti toetabki Kevvai sõnul Euroopa Komisjoni algatust töötada välja üleeuroopaline usaldataval metoodikal tuginev lähenemine, mis võimaldab probleemile anda sisulise hinnangu.

„Muuhulgas on oluline silmas pidada, et senistes aruteludes on teema oluliselt laiemana tõstatatud, st näiteid on toodud ka näiteks olmekeemia valdkonnast,“ tõdes maaeluministeeriumi asekantsler Kevvai ning tõdes, et tegemist on seega laiema tarbijakaitselise probleemiga.

Täna peavad sel teemal omavahel aru ka maaeluministeeriumi, majandusministeeriumi, tarbijakaitseameti ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.