Eile kogunesid tuhanded Hispaanlased Madridi ja Barcelona tänavatele, et kutsuda riiki üles ühtsusele. Täna kogunevad Barcelonas järjekordsed meeleavaldajad. Sedapuhku koguneb Kataloonia iseseisvuse vastane rühmitus Societat Civil Catalana. Nädala eest korraldati Kataloonias referendum, kus iseseisvust toetas 90 protsenti hääletanutest. Osalusprotsent oli aga vaid veidi üle 40.

Eile kandsid meeleavaldajad silte kirjadega „Hispaania on parem kui tema liidrid“ ja „Räägime“, kutsudes üles läbi rääkima erimeelsusi selle üle, kas Kataloonia peaks iseseisvuma või mitte, vahendas BBC.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy sõnas, et mitte ühelgi Kataloonia iseseisvusdeklaratsuoonil ei ole tegelikku mõju.

Mitmed ettevõtted on lubanud oma ärid poliitilise ebakindluse tõttu Katalooniast ära viia. Näiteks teatas Caixa Fond, mis kontrollib Hispaania suurimaid pankasid, teatas, et kolib oma peakontori Katalooniast Palma de Mallorcale, kui kriis peaks jätkuma.

Hispaanias oodatakse Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti kõnet, mida ta kavatseb pidada teisipäeval. Spekuleeritakse, et Puigdemont kuulutab kõnes välja Kataloonia iseseisvuse.

Hispaania valitsuse esindajad Kataloonias vabandasid reedel rahva ees selle eest, et politsei vigastas referendumil inimesi. Samas süüdistasid nad ka Kataloonia valitsust selle eest, et nad pidasid maha referendumi, mis oli ebaseaduslik.

Referendumil sai viga pea 900 inimest, kui politsei üritas valimisepäeval kehtestada Hispaania kohtu otsust peatada hääletus. Vigastada sai ka 33 politseinikut.

Hispaania valitsuse kõneisik I?igo Méndez de Vigo vabandas samuti politseinike vägivallatsemise eest. Ta pakkus välja, et Kataloonias peaks pidama uued valimised.

Samal ajal kui terve Hispaania ootab pikisilmi, kas Kataloonia tõesti kuulutatakse iseseisvaks, ütles Kataloonia endine liider Artur Mas Financial Timesile, et Kataloonia ei ole tegelikult täielikuks iseseisvuseks valmis.