• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,97%40 095,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,97%40 095,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • 19.10.17, 09:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad nõuavad alkoaktsiisi tõusust loobumist

Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid eile riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.
Ettevõtjad nõuavad alkoaktsiisi tõusust loobumist
  • Ettevõtjad nõuavad alkoaktsiisi tõusust loobumist
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Ettevõtjate rahanduskomisjonile saadetud pöördumine.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on korduvalt pöördunud nii valitsuse kui riigikogu poole väljendamaks muret aktsiisipoliitikaga kaasneva pärast. Alkoholiaktsiisi agressiivne tõstmine on kaasa toonud võrreldavate kaupade 2-2,5kordse hinnaerinevuse Eesti ja Läti kauplustes ning massiivse piirikaubanduse lõunapiiril, mis mõjutab otseselt negatiivselt aktsiisi- ja käibemaksulaekumisi riigieelarvesse.
Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutuse-, laevanduse-, kaubanduse- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, teevad ettevõtlusorganisatsioonid riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Kange alkoholi aktsiisimäärasid tõstis riik 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 10%, õlle aktsiisimäärad kasvasid 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 87%.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel uuris Eesti Konjunktuuriinstituut piirikaubanduse mõju maksulaekumistele ning nende hinnangul jäävad 2017. aastal alkoholi aktsiisilaekumised tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium on aktsiisilaekumise prognoose juba korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks, kui oli planeeritud. 
Kõnekas on fakt, et vaatamata suurtele aktsiisitõusudele on selle aasta aktsiisilaekumised absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel ning Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul laekub võrreldes 2016. aastaga 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu.
2018. aasta algusest planeeritav aktsiisitõus toob kaasa lisaks piirikaubanduse tõusule Lätiga ka suure muutuse põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses ületab meie hinnangul esmakordselt kriitilise piiri, mis võib põhjustada sisuliselt piirikaubanduse seiskumise Soome suunal. 
Arvestades lõunapiiril kasvavat piirikaubandust ja põhjapiirilt hääbuvat eksporti, prognoosib konjunktuuriinstituut, et 2018. aastal laekub Eesti riigieelarvesse alkoholiaktsiise ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium riigieelarve eelnõus planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev. 
Lisaks mõjutab alkoholiaktsiisimäära järsk ja kiires tempos tõstmine ka teisi majandusharusid. Põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport mõjutab otseselt nii turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- kui tööstussektorit.  
Allakirjutanute hinnangul tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks pigem keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Lisaks juhime tähelepanu, et suur hinnavahe Lätiga soodustab edasimüügivõrgustiku laienemist. Illegaalse turu suurenemine võib alkoholi kättesaadavamaks muuta ka alaealistele.
Loodame, et rahanduskomisjonis esindatud erakondadel on vastutustunnet, et meie ettepanekuid kaaluda ning loobuda aktsiisitõusudest, mis mõjutavad negatiivselt nii maksulaekumisi kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele