Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tippadvokaat: konkurendilt staari üleostmine pole enam tabu

    Ärikonsultatsioonifirmade edetabeli tippu kerkinud Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper avaldab, millise kolme sammuga on tippu jõutud ning paljastab, mis saab siis, kui asutaja Jüri Raidla firmast taandub.

    Mis saab siis, kui Jüri Raidla taandub? Me tegeleme selle teemaga.

    Ants Nõmper
    Lisaks tunnistab Nõmper intervjuus, et Eesti seadusloome on tüütult aeglane nagu kurvis pidurdav tigu.
    Vandeadvokaat Ants Nõmper ütleb, et enamikul advokaadibüroodel on viimasel ajal läinud hästi või väga hästi. "Mina olen nüüdseks juhtivpartner olnud kaks aastat ja kui ma selle koha sain, oli meil konkreetne vajadus – arengu jätkamine nõudis järgmise käigu sisselükkamist. Olime liiga korralikud poisid, ajasime asja väga konservatiivselt ja tegime tööd küll võimalikult hästi, kuid tajusime, et lisaks sellele tööle on vaja ka midagi muud," rääkis Nõmper.
    Ta meenutas, et esimene ülesanne oli luua kõigile väga hea töökeskkond – see tähendas eelkõige seda, et loodi endale väga hea ja tugev tugiteenistus. "Tänu sellele saavad juristid ja partnerid keskenduda sellele, milles nad on kõige tugevamad," selgitas ta.
    See aga ei tähenda, et palgati palju assistente. 

    Partnerid peavad olema võrdsed. Eesti büroodes on pahatihti kombeks, et asutaja või nimipartner on suuremate õiguste, privileegide ja osalusega.

    Ants Nõmper,
     Ellex Raidla juhtivpartner
    "Meil olid enne üldassistendid, kes tegid kõike. Paraku on nii, et kui sa teed kõike, siis pole sa üheski asjas väga tugev. Nüüd on meil assistendid, kellest üks on majandusharidusega, üks on eesti filoloog, teine inglise filoloog, kes on turundusharidusega ja nii edasi. Neil kõigil on oma spetsialiteet ja nad oskavad oma asja paremini kui meie advokaadid," selgitas ta. 
    Teine ülesanne oli Nõmperi sõnul palgad. "Meil on kindel eesmärk olla Eestis keskmise palga mõttes parim palgamaksja. Siiamaani oleme kolme parima seas kogu aeg olnud ja vajadusel palgatasemeid ka korrigeerinud," rääkis Nõmper.
    Kolmas ülesanne oli välja mõelda, kuidas saada büroosse rohkem talente. "Oleme jätkuvalt võtnud tööle Eesti mõistes superstaare ja kavatseme seda ka edaspidi teha," ütles ta. Konkurendi juurest staaride ülemeelitamine on tema sõnul iga advokaadibüroo plaanides. "See oli võib-olla patt ja tabu kümmekond aastat tagasi, aga alates sellest hetkest, kui lõime Ellexi, on õigusturg hästi palju muutunud ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis."
    Järgneb intervjuu Ants Nõmperiga.
    Jutud põlvkonnavahetuse raskusest on tõsi?
    See on õige. Head näidet büroo üleandmisest järgmisele põlvkonnale ei olegi. Möönan, et see seisab meil pikemas perspetiivis ees ja seisab ka Sorainenil. Mis saab siis, kui Aku Sorai­nen taandub? Mis saab siis, kui Jüri Raidla taandub?
    Esiteks on Jüri Raidla erruminekuni veel palju aega, ei ole mingeid märke sellest, et tema aktiivsus oleks langenud. Teiseks on Jüri enda eestvedamisel tegeldud sellega, et tema pensionile jäämise järel ei juhtuks bürooga midagi halba. Ei juhtugi, sest büroo on üles ehitatud horisontaalse organisatsioonina. 
    Aga põlvkonnavahetus toimub nii meil kui ka klientide juures. See on ka põhjus, miks arendame ka uudseid valdkondi nagu küberkaitse, biotehnoloogia, IT, riskikapital... Seega põlvkonnavahetust ei pea kartma, pigem vaatame, kuidas selles protsessis kliendi vajadustest ees olla.
    Jüri Raidla (vasakul).Foto: Ellex Raidla

    Meie büroos on siiani partnerid büroo seest kasvanud ja neid tuleb kindlasti juurde. Meil ei ole suletud partnerlus, kus ülejäänud võivad pidu aknast kaeda nagu Tuhkatriinud.

    Ants Nõmper
    Mida peab tegema, et põlvkonnavahetus õnnestuks?
    Arvan, et see peab olema järkjärguline protsess, mida sa ise juhid, mitte äkitselt üleöö turujõudude surutud. Häda on halb nõuandja. Siis ongi sul ainult halvad valikud ja asi kipub lörri minema. Meie büroos on siiani partnerid büroo seest kasvanud ja neid tuleb kindlasti juurde. Meil ei ole suletud partnership, kus ülejäänud võivad pidu aknast kaeda nagu Tuhkatriinud.
    Teine põhimõte on, et partnerid peavad olema võrdsed. Eesti büroodes on pahatihti kombeks, et on kas siis asutaja või nimipartner suuremate õiguste, privileegide ja osalusega või midagi sellist. Meil seda ei ole. Ma arvan, et see motiveerib kõiki võrdselt ja mõistlikult käituma.
    Kõik ettevõtjad räägivad tööjõupuudusest. Õigusteadus on samas alati olnud väga populaarne eriala. Kuidas teie valdkonnas tööturul lood on?
    Tööjõudu on meie bürool kerge leida. Ma usun, et see on kõikidel suurtel edukatel büroodel nii. Meie eesmärk on olla väga hea palgamaksja ja meile ei jää palga pärast keegi tulemata. Kõik ei sobi siia kollektiivi, kõik ei taha. Mõni tahab väiksemat kollektiivi, muud lähenemist, see on arusaadav.
    Saite hiljuti üleeuroopalise Financial Timesi innovatsiooniliidri tunnustuse – mis see tähendab?
    Siin on kaks kriteeriumi. Üks on õigusriigi arengusse panustamise ja õigusteenuse kättesaadvus. Teine on õigusteenusesisene innovatsioon. Esimese puhul tuleb kindlasti rääkida Jüri Raidlast. 
    Ta kirjutas põhiseaduse. Töö on tehtud.
    Jah, ta on põhiseaduse autor. Võiks arvata, et teed selle ära ja taandud kuhugi kõrgele-kaugele lihtsalt vaatama ega sekku, aga Jüri aktiivne tegevus praegu kas või haldusreformi teemadel on jätkuv (Raidla esindas haldusreformi kohtuasjades riiki – toim). Oleme panustanud õigusriigi teemadesse ja õigusabi kättesaadavusse, aga ka advokatuuri kui põhiõiguste kaitsesse väga tugevalt.
    Puutute kokku paljude valdkondade ettevõtetega, teil on suurem pilt ees – kuidas Eesti ettevõtetel ühiskondliku vastutustundega lood on?
    Julgen öelda, et Eestis on see üsna hea ja läheb järjest paremaks. Suur roll on siin selles, et oleme Skandinaaviaga seotud. Väga paljude Eesti suurettevõtete omanikud tulevad Skandinaaviast nemad on meist ees. 

    Üks väga kõrge õigusprofessionaal ütles mulle sügise alguses, et Eesti õigusloome on nagu kurvis pidurdav tigu.

    Ants Nõmper
    Eesti seadused – mis on kõige rohkem valesti?
    See on mu lemmikküsimus. Ma olen ebtavaline selle koha pealt, et kui tüüpiliselt räägitakse ettevõtluses, et seadused muutuvad liiga kiiresti ja nendega ei jõua järge pidada, siis mina nii ei arva. Ma olen sellega nõus, see on raske väljakutse. Aga oleme praegu läinud teise äärmusesse, kus õigusloome on väga palju takerdunud.
    Üks väga kõrge õigusprofessionaal ütles mulle sügise alguses, et Eesti õigusloome on nagu kurvis pidurdav tigu. Sa pead tegema kõigepealt seaduse väljatöötamise kavatsuse, see läbib tohutu bürokraatliku ringi ja alles siis lubatakse tegema hakata seaduseelnõud, mis siis läheb uuesti sellele ringile. Siis ta jõuab parlamenti, kus ta läheb jälle ringile.
    See on suurele riigile sobilik menetluse lahendus. Eesti kaotab sellega oma eelise reageerida kiiresti ja otsustavalt. Kui start-up-ettevõte võtaks üle suure konglomeraadi protsessid, mis siis juhtuks? See asi läheks tuksi. Me peame olema targad, aga toetama kiiret ja aktiivset õigusloomet. Piisab, kui keerame ajaratast natuke tagasi ja loobume eelnõu väljatöötamise kavatsusest. Kui võtame õigusakte vastu ainult äärmisel vajadusel, siis kaotame oma eelise.

    Tuli klient ja küsis eutanaasiat. Ütlesin, et eutanaasiat ei saa, aga kui olukord on nii halb, et on vaja, et nupule vajutamisega sa lahkuksid elust, siis seda saab.

     

    Ants Nõmper
    Eile müüdi metsa, täna kaubeldakse iduettevõtetega. Mis tüüpi abi homme advokaadid inimestele annavad?
    Patsienditestament näiteks. Tuli klient ja küsis eutanaasiat. Ütlesin, et eutanaasiat ei saa, aga kui olukord on nii halb, et on vaja, et nupule vajutamisega sa lahkuksid elust, siis seda saab. Kaasasime notari ja tegime talle patsienditestamendi. Andsime nõu, kuidas see e-tervisesse üles panna, saata haiglatele laiali ja kirjutasime sellest ka artikli. Nooremarstide ühendus arvab, et selleks peab seadust muutma, aga ei pea. Minu väide on, et seadust ei pea muutma, hakkame lihtsalt rakendama. Paljud asjad tuleb julgelt lihtsalt ära teha.
    Juristkond juba peaaegu aktsepteerib seda võimalust, kuid nüüd oleks vaja selle debati ühiskondlikule tasandile viimist. Kui debatt on ära olnud, siis hakkavad inimesed seda ise tahtma ja küsima. Mingil hetkel on see täiesti tavaline asi, et inimene mõtleb oma elu lõpu ajale, paneb kirja, mida ta soovib ja arstid näevad seda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.