Kui praegu on ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, siis edaspidi tuginetakse eelkõige kutsetunnistustele, selgitas majandusministeerium.

Ehitusseadustikus toodud asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitatud keskkonna ohutuse, keskkonnasäästu ja tootlikkuse tõusu. Valdkonna spetsialistide pideva erialase arengu vajadus tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe arengu ja digitaliseerimise tõttu.

Kutse taotlemise kohustus ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja töötajatele: eelkõige tuleb tõendada nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide jt professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd määruses reguleeritud tegevusalal.

"Uus kvalifikatsiooni tõendamise süsteem võimaldab ehituses juurutada elukestva õppe põhimõtet, siduda tõhusamalt tööturgu haridussüsteemiga, võrrelda erialast kompetentsi ning tõhustada ehitushankeid ja järelevalvet," sõnas ehituse asekantsler Jüri Rass.

Praegu on kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, välja arvatud arhitektuurne projekteerimine, kus kutsega kvalifikatsiooni tõendamine juba kehtib.

Järgmisest aastast minnakse üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve alal. Järgmise aasta juulist saab üksnes kutsega tõendada ehituse ja teede valdkonna ettevõtjate kvalifikatsiooni.