„Läänemere avaosas on räimevarud suurenenud, samuti on parem seis kiluga, seega saab neid kalu tänavu ka rohkem püüda. Liivi lahe räime ja Läänemere tursaga peab aga tagasihoidlikumalt läbi ajama. Ka Peipsil saab mõningaid liike püüda rohkem kui eelmisel aastal ning eriti olulisena saab üle kümne aasta taaskord tinti püüda,“ kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler ministeeriumi pressiteates.

Läänemere avaosas saab tänavu püüda pea 26 000 tonni ja Liivi lahel 13 000 tonni räime. Kilu saab püüda 30 000 tonni. Kõik kogused tänavu kasvasid mõnevõrra tänu kalavarude paremale seisule. Tursa püügivõimalused vähenevad 56 tonni võrra 689 tonnile. Eesti traalpüüdjad püüdsid 2017. aastal Läänemerest räime kokku 26 541 tonni (sealhulgas Liivi lahest 6721 tonni), kilu 26 130 tonni ja turska 0,116 tonni, selgub määruse eelnõust.

Kokkuleppel kaluritega saavad 2018. aastal Liivi lahel veidi rohkem räime püüda rannakalurid ja Läänemere avaosas traallaevad.

Võrreldes eelmise aastaga suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kehtestatavad püügivõimalused 579 tonni võrra. Ahvena kvoot suureneb 80 tonni ja latika kvoot 75 tonni võrra. Ka rääbist saab püüda 355 tonni rohkem kui 2017. aastal. Samuti on üle kümne aasta võimalik Peipsi järvel taas tinti püüda. Koha ja haugi püügivõimalused vähenevad.

Kalakvoodid sõltuvad Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus ja Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitust.