- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG vähendas jõuliselt kahjumit
Kontsern andis pressiteate vahendusel teada, et nende müügitulu kasvas 55% ehk 161 miljoni euroni. Käibe kasvu taga on nii suurenenud realisatsioon (kaubaõlid +32% ning elektri- ja soojusenergia +6%) kui ka naftatoodete maailmaturu hindade tõus (Brenti toorõli keskmine hind +21%).
VKG ja maksud
VKG maksupanus mullusesse riigieelarvesse oli 35,3 miljonit eurot, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 25% võrra suurem.
Kontserni makstud keskkonnatasud moodustasid 11,2 miljonit eurot (+46%), millest 7,9 miljonit eurot (+27%) on saaste- ning 3,3 miljonit eurot ressursitasud (+126%).
Võrreldes 2016. aastaga suurenes põlevkivi kaevandamisõiguse aasta keskmine tasumäär peaaegu kaks korda, 0,275 eurolt tonni eest 0,510 euroni tonni eest.
Allikas: VKG
„Kuigi finantsnumbrid ei ole veel lõplikult auditeeritud, oleme esialgsete tulemustega üldjoontes rahul - tootmisnäitajad olid tugevad ja hinnad liikusid meile positiivses suunas. Tugevat tulemust nõrgendasid varasemalt sõlmitud tulevikutehingute negatiivne mõju ja dollari nõrgenemine euro suhtes, aastane langus üle 16%,“ kommenteeris kontserni finantsdirektor Jaanis Sepp.
Ajaloo võimsaim tootmine
Eelmine aasta osutus tootmisnäitajate poolest kontserni ajaloo parimaks. Aastataguse perioodiga võrreldes suurenes toodetud põlevkivi kogus 75% võrra, moodustades 4,1 miljonit tonni kaubapõlevkivi. 2017. aastal kasutas VKG ainsa põlevkivisektori ettevõttena täismahus ära nii endale lubatud kaevemäära kui ka tagantjärele kaevandamise võimaluse.
Kontserni põlevkiviõlitehased töötlesid 12 kuuga ümber 4,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi (+26%), millest toodetiläbi aegade rekordiline kogus põlevkiviõli – 535 000 tonni. Võrreldes ülemöödunud aastaga kasvasid õlitoodang ja müük vastavalt 32% ning 34% võrra. Töökindlust näitas põlevkiviõlitehas Petroter III, mis töötas täisvõimsusel tervelt 331 päeva.
Põlevkiviõli tootmismahu suurenemine kajastus positiivselt ka põlevkivigaasidest toodetava elektrienergia mahus. Aasta jooksul tootis kontserni tütarettevõte VKG Energia kokku 416 GWh elektrienergiat (+18%). Aasta alguse leebemad talveilmad jätsid 2017. aasta soojuse müügi 2016. aastaga suhteliselt samale tasemele, moodustades 271 GWh.
Tööjõuturu seis sunnib automatiseerima
Kontsern investeeris 2017. aastal kokku 26 miljonit eurot. Suuremad ühekordsed investeeringud läksid eelkõige tehnoloogia arendusse, mille tulemusena suureneb Petroter põlevkiviõlitehaste toodangu maht 10% võrra.
Üle 11 miljoni euro läks keskkonnaprojektidesse, ennekõike välisõhu kvaliteedi parandamisse ning jäätmekäitlusesse.
Selle aasta esimeses kvartalis käivitub kinnine torukonveier, mis transpordib põlevkiviõli tootmisel jääkproduktina tekkiva poolkoksi ladestamiskohta. Poolkoksi logistika automatiseerimisega muutub ka jäätmekäitlus keskkonnasäästlikumaks.
„Arendusinvesteeringute toel on selle aasta eesmärgiks viia kaubaõlide toodang 590 000 tonnini ning kogu põlevkiviõlitoodete maht 615 000 tonnini,“ ütles Sepp ja lisas, et Eesti tööjõuturu arenguid arvestades on investeerimisfookus protsesside automatiseerimisel ja digitaliseerimisel.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele