Tööstuspargi edulugu sipleb rahalise nõude lõksus

Logistikakeskuse tegevjuht Andrei Avdejenko kõnnib laeni ulatuvate riiulite vahel.  Foto: Andras Kralla
Koit Brinkmann • 28. veebruar • 9 min
Jaga lugu:

Venemaa ettevõtjate toel Narva kerkinud köögitehnikabrändi Redmond logistikakeskus maadleb juba aastaid hiiglasliku rahanõudega, mille juured ulatuvad omanikevahelistesse pingelistesse suhetesse.

„Mul on isegi häbi eestlaste ees, et nad vaatavad, kuidas tulid venelased ja läksid omavahel tülli ning niimoodi nad oma äriasju siis ajavadki,“ iseloomustab lao omanikfirma Estin Warehousing OÜ juhatusse kuulunud Dmitri Pašinskii kohtus pooleli oleva vaidluse tausta avades.

Logistikakeskuse avamisel 2013.a suvel oli kohal kogu Narva poliitkoorekiht. Mitme miljoni euro suuruse investeeringu toel kerkinud laos on 21 500 alusekohta ning tööd antakse 21 inimesele.

Köögitehnikakaubamärgi Redmond Narvas asuv logistikakeskus.
Köögitehnikakaubamärgi Redmond Narvas asuv logistikakeskus.  Foto: Andras Kralla
Andrei Avdejenko,, Estin Warehousingu tegevjuht

Näete, siin on kelm, kes viib ettevõttest võltsitud dokumentide alusel raha välja ja mitte kedagi see ei huvita.

Kui ühel lumisel pärastlõunal Narva külje all asuvas tööstuspargis asuvat ladu külastame, on laadimisel mitu rekat. Hiinast tulevad laevad kaubakonteineritega Muuga sadamasse ja sealt liigub kaup Narva, kus komplekteeritakse saadetised juba Venemaale, Ukrainasse ning ka mujale riikidesse.

Venemaal tuntud kaubamärk

Venemaal hinnatakse Redmondi turuosa köögitehnika müügis 20 protsendi suuruseks. Pašinskii oli Redmondi Peterburis asuvas omanikfirmas Tehnopoisk tööl ning tal tuli mõte rajada Euroopa Liidu territooriumile ladu. Tehnopoiski omanikele mõte meeldis ning Pašinskiist sai üks projekti vedajatest. Ehituspoolega hakkas tegelema Andrei Avdejenko. Nemad ja lisaks veel Kirill Brom asusid Estin Warehousing juhatusse ning igaüks sai ka 20protsendilise osaluse ettevõttes. Ülejäänud 40 protsenti kuulus Tehnopoiski omanikele Vladimir Isaevile ja Andrei Sinjavinile. Just viimaste omavahelisi suhteid peab Pašinskii põhjuseks, miks ta löödi Narva ettevõtte juhatusest minema. Enda sõnul jäi ta lihtsalt hammasrataste vahele, kuid praegu Estin Warehousing tegevjuhi kohal töötav Avdejenko räägib Pašinskii suhtes usalduse kaotusest.

Avdejenko ei hoia Pašinskii tegevust iseloomustades värve kokku. „Näete, siin on kelm, kes viib ettevõttest võltsitud dokumentide alusel raha välja ja mitte kedagi see ei huvita,“ kirjeldab ta olukorda, kus nad püüavad juba 2014.a saadik koputada Eesti õiguskaitseorganite südametunnistusele.

Tõe huvides peab küll ütlema, et kriminaalasju on asjaga seoses algatatud, kuid need on lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Viimase kuriteokaebuse esitas Estin Warehousing esindaja jurist Igor Sumarok läinud aasta lõpul. Sel korral leidis prokuratuur, et pole alust kriminaalasja algatamiseks dokumendi võltsimises, kelmuses ega ka omastamises. 

Rahaline nõue tekitab küsimusi

Ettevõttel on kaelas koos intressidega üle 310 000 euro küündiv hagi. Vaidlus on jõudnud teist korda riigikohtusse ning paistab, et jäädakse kaotajaks. Avdejenko nimetab seda ülimalt ebaõiglaseks.

Puht juriidiliselt võttes on asi lihtne. Pašinskii sõlmis Estin Warehousing juhatuse liikmena lao digitaalseks juhtimiseks lepingu USAs registreeritud ettevõttega American Communication Service L.L.C. võrgu infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse tehnilisteks töödeks, samuti majandustarkvara SAP installatsiooni ja kasutamise tehnilisteks töödeks ja konsultatsiooniteenusteks. Kuna Narva ettevõte jättis tööde eest maksmata, siis nõuab Ameerika firma nüüd raha kohtu kaudu välja.

Kuid Estin Warehousingu poolt vaadates ei ole asjad sugugi nii selged. Kõigepealt, Pašinskii allkirjaga leping, mis kannab 2012.a märtsi kuupäeva, ilmus välja peale seda, kui Pašinskii kutsuti 2014.a kevadel juhatusest tagasi ja ka tema osalus ettevõttes vähenes 20 protsendilt 0,61-le. USA ettevõtte omanikuks on Pašinskii tuttav Igor Solonkovitš ning lepingu järgi tegi USA firma töid Narvas Oleg Prokofjev, kes oli samal ajal Tehnopoiski IT-töötaja. Pašinskiil ja Prokofjevil oli Eestis ka ühine firma.

Pašinskiiga samal ajal juhatusse kuulunud ettevõtte praegune tegevjuht Avdejenko ei teadnud enda sõnul, et neil on leping ühe tundmatu USA ettevõttega. Pašinskii ütleb jälle vastu, et see jutt ei vasta tõele.

Kummagi poole väited ja selgitused ongi täiesti vastandlikud.

Nii imestab Estin Warehousingu raamatupidaja Galina Kostishchina, et kuidas sõlmis Pašinskii üle 200 000 eurot maksva lepingu SAP programmi ettevalmistustöödeks, kui alguses oli ettevõtte kuusissetulek ainult 7000-8000 eurot. See ei kõla üldse loogiliselt. Ka raamatupidaja kinnitusel ei teatud raamatupidamises kuni Pašinskii lahkumiseni, et mingisuguse USA firmaga on leping sõlmitud ja et Tehnopoiski töötaja Prokofjev teeb siin ka USA firma esindajana töid.

Kohtuvaidluse tuumaks ongi, kas American Communication Service L.L.C. on tegelikkuses üldse Estin Warehousingule mingeid töid-teenuseid teinud ning kes pidi Narva ettevõttele tagama SAP majandustarkvara.

Estin Warehousing tegevjuht Andrei Avdejenko peab ettevõtte vastu esitatud nõuet katseks ettevõttelt raha välja petta.
Estin Warehousing tegevjuht Andrei Avdejenko peab ettevõtte vastu esitatud nõuet katseks ettevõttelt raha välja petta.  Foto: Andras Kralla

tekst:Ettevõttel on koos intressidega kaelas üle 310 000 euro küündiv hagi ning vaidlus on jõudnud teist korda riigikohtusse.

Ameerika ettevõtte lepinguline esindaja jurist Aleksandr Aronov ning ka Pašinskii viitavad oma kommentaarides, et töö on tehtud, kuid raha ei taheta maksta. Ka on nõuet tunnistanud ringkonnakohus ning teise poole pahatahtlikud valed on nende kinnitusel mitmel korral ümber lükanud ka prokuratuur.

Omanikevahelised vastuolud

„Mina tegin oma asju ausalt, aga ühel hetkel löödi mind koos teise juhatuse liikme Kirill Bromiga minema. Meile pakuti projektist vabatahtlikult lahkumist või muidu oleks see halvaga juhtunud,“ viitab Pašinskii Peterburis asuva Tehnopoiski omanike vahelisele tülile.

Pašinskii sõnul hakkasid need vastuolud ühel hetkel segama ka lao ehitust, kuid siis ei saanud enam projekti tagasi keerata.

Estin Warehousing tegevjuht Avdejenko räägib aga pikalt Pašinskii juhatuse liikmena tehtud valedest otsustest. Alates suhetest pangaga kuni selleni, et Redmondi asemel taheti lattu võtta teised kaubad. See idee aga tööle ei hakanud.

Avdejenko sõnul ongi kohtus allajäämise korral kõige hullem, et siis võivad hakata välja ilmuma veel igasuguseid Pašinskii allkirjaga lepinguid, mille alusel hakatakse neilt raha nõudma.

Estin Warehousingu hagivaidluse laiemat pilti vaadates ning asjaosalistega rääkides avanebki pilt ühest kummalisest loost, mille juured ulatuvad Tehnopoiski aktsionäride omavahelistesse pingelistessse suhetesse. Kui varem olevat tüli olnud Vladimir Isaevi ja Andrei Sinjavini vahel, siis hiljaaegu kirjutas Venemaa ajakirjandus Tehnopoiski ühe omaniku Maksim Agejenko pärijate ning ülejäänud omanike vahelisest ärivõitlusest. Suhted on juba nii teravad, et eelmise aasta lõpul peeti kriminaalasja raames kinni kahe miljardi rubla suuruse maksude mittemaksmise kahtluse tõttu Tehnopoiski juhataja ning üks omanikest Diana Zheliaskova. Ta on ka Estin Warehousing juhatuse liige.

Eduard Starikov,, Estin Warehousing vastu esitatud nõudeid ostnud Edu24 Invest OÜ esindaja

 Ajavahemikul 2013-2014.a kohtus Dmitri Pašinskii aktiivselt minuga ja ta palus leida võimalusi Estin Warehousing vastu esitatud nõuete refinantseerimiseks. Sel ajal oli ta Estin Warehousing üks omanikest ja ka juhatuse liige. Üks nõuetest oli esitatud American Communication L.L.C. poolt Estin Warehousing vastu.

Mõned nõuete loovutamise tehingud vormistasime 2014.a alguses notari juures. Need toimusid erinevatel päevadel ning viimasena oleksime pidanud vormistama American Communication L.L.C. nõude. Kuid dokumentide ettevalmistamisel teatas notar, et nende sisemises süsteemis oleva info järgi on Pašinskiile seatud keeld teha tehinguid Estin Warehousing varaga. Vaatamata sellele, et lepingulised nõuded selle keelu alla ei läinud, otsustasime me selle nõude ostust loobuda.

Kõik läbirääkimised pidasin ma isiklikult Pašinskiiga, kui Estin Warehousing ametliku esindajaga. Lisaks olid veel erinevad esindajad firmadest, kellel olid nõuded Estin Warehousing vastu.

Peale seda, kui Pašinskii enam ei olnud Estin Warehousing juhatuse liige, ta järsult vähendas suhtlemist minuga.

Vaidlus käib SAP majandustarkvara üle

Peamine vaidlus käib kohtus selle üle, kas USA firma kohustus lepinguga tagama majandustarkvara SAP kasutuselevõtu või mitte.

Estin Warehousing rõhub sellele, et nad pole SAP tarkvara saanud ning isegi kui Pašinskii juhatuses olemise ajal on proovitud ühe Vene ettevõtte kaudu demoversiooni, siis ka selle kasutamiseks pole olnud legaalset litsentsi.

Maakohus leidiski, et American Communication Service L.L.C. hagi tuleb suuresti samal põhjusel jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et USA ettevõte ei pidanudki SAP tarkvara paigaldama. Seda tööd tegid kaks Venemaa ettevõtet, RegionKomTorg ja tema alltöövõtja OOO TeamIdea Group, kes oli SAP AG ametlik esindaja Venemaal. USA ettevõte paigaldas ainult võrgu infrastruktuuri, mis oli vajalik SAP tarkvara installeerimiseks ja sisaldas arvutit ja sellega seotud tehnilisi seadmeid ning sisekommunikatsioone.

Tiit Parts,, SAP Estonia OÜ juhataja

Kas kohus aitab kaasa tarkvarapiraatlusele? Samasuguste skeemide vältimiseks on väga oluline, et kohus hindaks asja ka selle külje pealt.

SAP Estonia OÜ juhataja Tiit Parts kommenteerib Äripäevale, et Venemaa SAPi esindajal polnud õigust Eestis tarkvara installeerida ehk see tegevus oli illegaalne. Protsess käib tema sõnul nii, et kõigepealt peab olema tarkvaralitsents ja siis hakatakse tehnilisi töid tegema. Praegu küsitakse Partsi hinnangul aga raha SAPi juurutamise eest, ilma et litsentsi oleks olemaski olnud. „Kas kohus aitab kaasa tarkvarapiraatlusele? Samasuguste skeemide vältimiseks on väga oluline, et kohus hindaks asja ka selle külje pealt,“ märkis Parts.

American Communication Service L.L.C. lepinguline esindaja Aleksandr Aronov vastab, et nad ei küsigi raha SAP tarkvara eest. „American Communication L.L.C. on lepingulisel alusel loonud võrgu infrastruktuuri Estin Warehousing tollilaos. Seda saab võrrelda näiteks arvuti tehnilise osaga. Võrgu infrastruktuuri loomiseks mingit litsentsi vaja ei ole. Loodud võrgu infrastruktuur oli materiaalseks aluseks, mille peale oli edaspidi installeeritud programmtoode lao juhtimiseks, selleks on SAP tarkvara,“ sõnab ta.

Ka ringkonnakohus leidis, et Estin Warehousing ei ole tõendanud, et SAP litsentsi puudumise tõttu ei oleks USA firma saanud töid teha.

Praegu ootab kohtuasi, kas riigikohus võtab asja teistkordselt arutlemiseks või mitte.

Indrek Leppik,, Estin Warehousing lepinguline esindaja, advokaadibüroo PWC Legal vandeadvokaat

Need vaidluse materjalid lehkavad tugevalt võltsitud dokumentide alusel nõude konstrueerimise järele. Kas hais on piisavalt tugev, et ka kohtu ninna jõuab, selgub vaidluse lõppedes. Näiteks tööde üleandmise akt on väidetavalt koostatud 31.01.2014, kuid selles on viidatud piltidele, mis on tehtud 05.03.2014. Traadita internetivõrgu paigaldamist on tehtud tunnihinnaga 200 eurot tund, kohus on tuvastanud, et tööde tehnilisi ülesandeid sisaldav dokument on koostatud üks päev enne tööde üleandmist jne. Rohkem on selles vaidluses kriminaalset tausta ja vähem tsiviilvaidlust.

Kuriteoteated on ähvardus

American Communication Service L.L.C. lepinguline esindaja Aleksandr Aronov ütles, et vastaspool on õiguskaitseorganitele esitanud kuriteoteateid eesmärgiga kompromiteerida ja ähvardada isikuid, kes tõendavad nende seisukohta.

Järgneb kirjalik intervjuu Aronoviga:

Estin Warehousingu esindajate kinnitusel pole nad American Communication L.L.C.-lt tegelikkuses teenust tellinud ega seda ka saanud ning leping olevat pahatahtlikult sõlmitud ettevõtte tollase juhatuse liikme Dmitri Pašinskii poolt plaaniga viia enda kasuks ettevõttest raha välja?

Estin Warehousing esindajate väited ei vasta tegelikkusele ning ei leidnud ka kohtus kinnitust. Tolliladu funktsioneerib juba mitu aastat sinna loodud võrgu infrastruktuuri alusel. Väites, et selle infrastruktuuri ei ole loonud American Communication L.L.C., ei suutnud Estin Warehousing esindajad kohtutele selgitada, kust see üldse sinna ilmus.

Omalt poolt esitas American Communication L.L.C. tõenditena lisaks OÜga Estin Warehousing sõlmitud töövõtulepingule ka pooltevahelise pretensioonkirjavahetuse, nende poolt kooskõlastatud projekt-tehnilise dokumentatsiooni ja tehtud tööde akti. Nendele dokumentidele oli alla kirjutanud mitu Estin Warehousingu esindajat, sealhulgas kaks juhatuse liiget ja tollilao juhataja. Estin Warehousingu taotlusel läbiviidud kohtuekspertiis ei kinnitanud, et need dokumendid on võltsitud.  

Samuti olevat American Communication L.L.C. alt töötanud Oleg Prokofjev tegelikult Venemaa ettevõtte OOO Tehnopoisk arvutispetsialist?

Estin Warehousingu jaoks oli IT-tehnoloogiainsener Oleg Prokofjev lepinguliste tööde täitmise ajal mitte ainult American Communication L.L.C. töötaja, vaid ka mitme Venemaa ettevõtte töötaja, mille ta oli edukalt ühendanud veel õppejõu tööga ühes Peterburi instituudis. Tallinna ringkonnakohus märkis oma otsustes, et Prokofjevi töö eripärad ei oma kohtuvaidluses tähendust. Kohtule olid esitatud tõendid selle kohta, et Prokofjev tegi American Communication L.L.C. poolt lepingulisi töid. Samal ajal ei esitanud Estin Warehousing hageja nõudmisel kohtule mitte mingeid tõendeid, et Prokofjev oli väidetavalt Eesti ettevõtte töötaja.

Kuidas te kommenteerite Estin Warehousingu esindaja esitatud kuriteoteateid?

Soovides vältida materiaalset vastutust, hakkas Estin Warehousing kompromiteerima ja ähvardama isikuid, kelle nimel olid kohtule esitatud informatsioon ja dokumendid, mis tõendavad American Communication L.L.C. seisukohta. Estin Warehousing esitas Eesti õiguskaitseorganitele kaks avaldust. Esiteks ühe tunnistaja väidetavate valeütluste kohta ja teiseks Estin Warehousingu endise juhatuse liikme Dmitri Pašinskii pettuslike tegevuste kohta.

Mõlemal juhul algatati kriminaalasi, kui vaidlus oli tsiviilkohtutes arutamisel. Kuid Estin Warehousingu esindajad ei jõudnud eesmärgini. Need kriminaalasjad ei mõjutanud tsiviilmenetluse käiku ning lõpetati peale põhjalikku uurimist kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt