Rahapesu oli osa Versobanki ärimudelist

Hoolimata ettekirjutustest jätkas Versobank nii krediidiasutuste seaduse kui rahapesu tõkestamise seaduse eiramist, mis tõttu sai selle klientidel võimaliks osaleda suurtes rahapesuskeemides nagu Vene Laundromat, Aserbaidžaani Laundromat ja kolme Moldova kommertspanga petuskeem, rääkis Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler pressikonverentsil, kus selgitati Versobanki tegevusloa peatamise tagamaid.

Sellele lisandus veel Finantsinspektsiooni eksitamine ja seadusevastane tegutsemine teises Euroopa Liidu liikmesriigis. "Versobank pakkus pangateenuseid Lätis ilma vajalikke tegevusi eelnevalt tegemata ning Finantsinspektsioonile väitsid nad, et Lätis pank ei tegutse," kommenteeris Kessler.

Pank ei olnud Kessleri sõnul võimeline ehitama ja juhtima nõuetele vastavat pangandusorganisatsiooni ning nende ärimudelis oli rahapesu ja terrorismi rahastamise riski eiramisel oluline koht, seda nii tegevuse kui kliendibaasi mõttes. "Riskid ja riskide ohjamine ei olnud ligilähedaseski tasakaalus," tõdes ta.

Finantsinspektsioon tegi möödunud aasta 8. augustil Versobankile ka ettekirjutuse, kuid see jäeti täitmata, mis kujutaski eneses alust panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, märkisKessler.

Otsuse Versobanki tegevuse kohta langetas finantsinspektsioon 7. veebruaril ning edastas Euroopa Keskpangale palve tegevusloa peatamiseks 8. veebruaril. Euroopa Keskpank langetas vastava otsuse 26. märtsil.

Jama tekkis enne lätlasi

Sellele tuginedes eitas Kessler ka versiooni, mille järgi on loa kehtetuks tunnistamine seotud Läti ABLV panga vastu esitatud kahtlustustega USA rahandusministeeriumilt.

"Läti sündmused algasid alles 13. veebruaril. Meie dialoog Euroopa Keskpangaga algas juba eelmise aasta aprillis. Nii et võime öelda, et Versobanki protsessi jõudis lihtsalt sellesse staadiumisse, siis kui jõudis. ABLVga seos on pigem asjade kokkulangemine," lisas Kessler.

"Meie tegutsesime Versobankiga juba 2015. aastast saadik, pank oli meie riskimaatriksis 2 kohal. Esimesel kohal oli Danske," rääkis Kessler.

Pressikonverentsil küsiti finantsinspektsiooni direktorilt ka seda, kas Danske Banki ootab sarnane otsus. Selle peale kostis Kessler vastuseks, Danskel on Eestis vaid filiaal ja lõplik järelevalve on Taani finantsjärelevalveasutustel.

"Mingid järelevalve osad jäävad ka vastuvõtvale riigile, antud juhul Eestile, üks selline valdkond on rahapesu tõkestamine ja selles tehti otsused ära 2015. aastal. See sai ka tehtud ning meedias räägiti sellest 2016. ja 2017. aastal," rääkis Kessler.