Palgipõud keeras plaanid kihva

Enamik saematerjali tootjatest on ka tänavust tootmisplaani tehes olnud tagasihoidlikud. Üldjuhul tootmine küll suureneb, aga seda võrreldes eelmise aasta tegeliku tootmismahuga, mitte mulluse prognoosiga.

„Olukord toormeturul normaliseerub, aga metsamaterjali hind on tõusnud buumiaegsele tasemele,“ ütles Stora Enso Eesti juhatuse liige Argo Aavik. „Tänavune aasta tuleb väljakutseterohke kogu puidutööstuse sektorile.“

Stora Enso Eesti kaks saeveskit, Imavere ja Näpi, tootsid mullu kokku 355 000 m3 saematerjali. „Tänavu me tootmismahtudes suuri muutusi ei plaani,“ lisas Aavik. Stora Enso Eesti toodab lisaks saematerjalile liimpuidu komponente, liimpuittalasid, höövelmaterjali ja puidupelleteid.

Suurtest tootjatest suutis mullu ainsana planeeritust enam toota Viljandimaal tegutsev Combimill Sakala. Ettevõte tootis eelmisel aastal 116 000 m3 saematerjali ehk ületas seatud eesmärgi 6000 m3 võrra.

„Jäime eelmise aastaga rahule, meil läks paremini kui kunagi varem,“ pakatas Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald rahulolust. „Meil õnnestus teha toorme ostul paar õnnestunud tehingut ja need tagasidki suurema mahu. Tänavu plaanime toota taas veidi rohkem.“

Pärnumaal tegutsev Laesti on viimastel aastatel tootnud stabiilselt 120 000 m3 saetoodangut. „Meil toormepõud väga tunda ei anna. Oleme siin piirkonnas ainus suurem saetööstus ja seetõttu on meil natuke lihtsam tegutseda,“ seletas Laesti tegevjuht Olavi Tang.

Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpaisi kinnitusel praegu palki jagub. „Puidu hinnad on nii kõrged, et metsaomanikel on suur  huvi müüa,“ lausus ta. „Metsaomanikel on tekkinud ka õige arusaam, et küps mets tuleb kiiresti raiuda, eelkõige seetõttu, et jõuda oma omandit kasutada enne, kui sinna vääriselupaik või kaitseala moodustatakse.“

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsevate Viiratsi Saeveski, Aegviidu Puidu ja Viru-Nigula Saeveski kogutoodang oli eelmisel aastal 247 000 m3. See jäi prognoositust mahust 14 000 m3 võrra väiksemaks. Tänavu loodetakse see maht siiski täis saada.

Kõige suurem tagasilöök võrreldes prognoosituga tabas Võrumaal tegusevat Toftani. Ettevõte käivitas 2016. aasta lõpus peenpalgi saeveski (Toftan 2), mis kasutab toormena kolmemeetrist peenikest okaspuupalki, mis seni sorditi paberipuiduks.

Esimesel tegevusaastal prognoositi peenpalgisaeveski toodanguks 116 000 m3, tegelik tootmismaht oli aga 60 000 m3. Ka Toftani jämeda palgi saeveski (Toftan 1) mullune tootmismaht jäi prognoositust 10 000 m3 võrra väiksemaks.

Toftani tegevjuhi Martin Arula sõnul kummitas neid eelmise aasta maikuust alates toormepuudus ja seepärast ei saanud nad panna peenpalgi saeveskit tööle kahes vahetuses. „Tegime eelmise aasta lõpus otsuse, et töötame ka tänavu ühes vahetuses. Et võtame seadmetest ühe vahetusega maksimumi,“ rääkis Arula. „Kui tunnitootlikkust vaadata, siis töötab peenpalgi saeveski 25 protsenti kiiremini, kui me tehast planeerides arvasime. Meie tehas on praegu päris kindlasti Euroopas ja võib-olla ka maailmas kõige peenema okaspuupalgi saagija. Ja ilmselt ka kõige kiirem saagija.“

Arula toonitas, et toorainepuudusest rääkides ei pea ta silmas seda, justkui oleks kohalik toore kadunud. „Kindlasti ei taha ma öelda, et nüüd on käes see aeg, kui metsad on maha raiutud,“ ütles ta. „Toorme kättesaadavust mõjutab eelkõige ilmastik. Ja meie puhul ka see, et kolmemeetrise peenpalgi ja paberipuu koos tootmine metsas on jätkuvalt uus teema. Tuleb tunnistada, et oleme tekitanud täiendava nõudluse peenpalgiturul ja see on põhjustanud hinna tõusu ja toorme puudujäägi.“

Küsimusele, kas Läti importpalk ei ole Toftani toormeprobleemi aidanud lahendada, vastas Arula, et lätlastel endil on toormest puudu. „Lätlased leevendasid vahepeal oma muret sellega, et importisid tooret Valgevenest,“ sõnas ta. „Nüüd on aga ka see suund kinni, sest Valgevene lõpetas ümarpuidu ekspordi täielikult.“

Arula kinnitusel Toftanil praegu tooret jätkub. „Jaanipäevani peaksime ilusti välja vedama ja pärast jaani vaatame, mis edasi saab,“ rääkis ta. „See, et alati pole toorainet piisavalt, on üks osa meie äris ja sellega tuleb leppida. Ilmastik on väga suur määraja meil siin.“

Ehkki saeveskid müüvad valdavalt oma toodangut eurodes, mõjutab ettevõtete käekäiku ka teiste oluliste valuutade kõikumine. Näiteks on poole aasta jooksul USA dollar ja Rootsi kroon oluliselt odavnenud euro suhtes.

„Meie konkurentidel Rootsis on oluliselt parem konkurentsipositsioon,“ kommenteeris Toftan tegevjuht Martin Arula. „Kuna Rootsi kroon on nõrk, on nende kulud, nii tooraine- kui ka muud kulud suhteliselt odavnenud. Rootslastel on kergem müüa oma toodangut ja nad teenivad rohkem.“

Arula sõnul on valuutariskist mõjutatud need ettevõtted, mis ekspordivad toodangut dollaripõhistesse riikidesse. Näiteks Põhja-Aafrika ja araabia riikides, samuti Hiinas ostetakse kaupa sisse dollarites. Toftan müüb arvestatava osa toodangust Hiina, sinna läheb kuuse saematerjal ning kõrgekvaliteediline mööbli- ja voodrilaua toorik.

„Aasta algusega võrreldes on toimunud olulised muutused,“ selgitas Arula. „Potentsiaalset hinnatõusu, mis Hiina turul on, ei õnnestu kätte saada. Ehkki oleme dollarites saanud 17 protsendi võrra hinda juurde, on tegelik hinnatõus olnud vähem kui 5 protsenti, sest dollar nõrgeneb euro suhtes.“

Mitu teiste suurte saeveskite juhti toonitas, et valuutade kõikumine mõjutab neid minimaalselt, sest valdavalt müüakse eurotsoonis või eurode eest. „Eks see on natuke iga ettevõtte enda teha ka, millised kokkulepped klientidega saavutatakse valuuta kohta,“ ütles Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald. „Ilmselt proovivad kõik Eesti saeveskid teha võimalikult palju tehinguid eurodes.“