Võrdse palga seadus hirmutab ettevõtjat

Eesti naiste ja meeste palgalõhe on nii suur, et teeb tervele Euroopale silmad ette - Eurostati viimaste andmete järgi on see üle 23 protsendi. Kuna Eestis on võrdõiguslikkuse seadus olemas, ent enamik tööandjaid seda ei täida, otsustas sotsiaalministeerium asja rangemaks muuta.

Seaduse rakendamine nõuaks järgmise nelja aasta jooksul üle 1,5 miljoni euro. Suurim osa sellest, üle miljoni, läheks võrdse palga kompetentsikeskuse arendamisele. Ülejäänud IT investeeringuteks ja teavitustööks.

Kui seaduse muudatus vastu võetaks, käivitataks aastal 2020 palgalõhe spidomeeter. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitikajuht Agnes Einmann selgitas, et tegu on digitaalse tööriistaga. Tööriist loodaks juba olemasolevate andmete põhjal, mis tähendab, et halduskoormus ei tohiks ka eriti suureneda.

„Keegi tööriista otseselt lisaandmeid panema ei pea, kuna tööandjad juba vahendavad riigile andmeid töötamise registri kaudu,“ ütles ta.

Lisatasud ja boonused lisatakse spidomeetrisse maksuameti maksudeklaratsioonide kaudu. „Meie eesmärk on tööandjale vastu tulla ja anda talle materjali, mis aitaks tuvastada ja analüüsida ettevõttes olevat palgalõhet,“ rääkis Einman Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“.

Seadus näeks ette, et kõik avaliku sektori asutused, kus on vähemalt kümme töötajat, peavad hakkama tegema võrdse palga auditit. Erasektorit pole praegu plaanis kontrollima hakata. „Vaatame kõigepealt iseendale otsa, enne kui läheme kellelegi teisele näpuga näitama,“ ütles Einman.

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei ole tegu aga sugugi tööandjatele vastu tulemisega, vaid hoopis nende halduskoormuse suurendamisega. Koda teatas oma kodulehel, et nendde hinnangul ei pruugi täiendava teabe avaldamine loodetud kasu tuua, sest paljudes organisatsioonides ei tööta samadel ametikohtadel nii mehi kui ka naisi, mistõttu pole ka nende töötasu võrreldav.

„Muudatus ei kohtle võrdselt ka kõiki töötajaid, sest organisatsiooni sees muutuvad avalikuks vaid osade töötajate tasud. Näiteks kui ühte ametigruppi kuulub 11 töötajat, kelle hulgas on üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsioonis kõigile teada, kuid meestöötajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk,“ seisab koja hinnangus. Seetõttu tegi koda ministeeriumile ettepaneku jätta see muudatus seaduseelnõust välja.

Einman selgitas, et palgalõhe spidomeetri arvutatav info läheb erasektoris ainult tööandjatele endile ja palgaauditite analüüsi peaksid tööandjad tegema iseseisvalt. „Seda seepärast, et kõik organisatsioonid on erinevad ja ei ole võimalik, et riik kehtestab kõigile ühesugused regulatsioonid, kui palju on mingi ametiala väärt,“ rääkis ta.

Analüüside läbiviimiseks kavatseb sotsiaalministeerium luua ka võrdse palgaauditi platvormi ja kõigil on võimalik abi vajamise korral pöörduda tööinspektsiooni konsultantide poole.

Vastupidi koja arvamusele leiab Swedbanki personalijuht Ülle Matt, et võrdse palga seaduse muudatuse jõustumisel oleks kindlasti positiivne mõju. Praegu tekitab veel vaid küsimusi, kuidas täpselt seadust rakendataks ja millises ajakavas.

„Lugesin tööandjate arvamust ja saan nende muredest ja hirmudest aru,“ rääkis Matt. Ta lisas, et Swedbank on juba kolm aastat teinud palgamonitooringut. „Iga algus ongi raske, aga kui süsteemid saavad tööle ja saab juba töövilju noppida, siis see tasub end kindlasti ära,“ ütles ta. „Enne seda tuleb kindlasti nii lisa- kui ka käsitööd juurde,“ lisas Matt.

Matti sõnul on Swedbank viimasel kolmel aastal palgalõhet teadlikult vähendanud. Finantssektor on valdkond, kus palgalõhe on vägagi suur – Matti sõnul umbes 30%. „Eestit kummitab kindlasti tööturu segregatsioon. On meeste ametid ja naiste ametid,“ rääkis ta. Finantssektoris on tema sõnul palju naisteenindajaid, mis on ka suure palgalõhe üks põhjus.

Matt lisas, et Swedbank oli alguses kindel, et nad ei diskrimineeri kedagi, ent tulemused olid üsnagi üllatavad.

Matti sõnul võiks Eesti järgida Austria eeskuju, kes läks uutele palgasüsteemidele üle järk-järgult, andes ettevõtetele aega kohaneda. „See töö ei võrdu vaid ühe auditiga, vaid terve palgasüsteemi kohandamisega,“ ütles ta.

Lisaks halduskoormuse tõusule võib Matti sõnul alguses tekitada raskusi inimeste negatiivne suhtumine. „Meile oli keeruline see, kuidas saada paika, milline arvutuskäik ja analüüs on kõige õigem,“ ütles ta. „Samuti see, et mis me nende tulemustega siis üldse peale hakkame,“ lisas ta.

Ka praegu kehtib seadus, mis keelab töötasu määramisel soolise diskrimineerimise. Seadust aga ei järgita ning sotsiaalministeerium loetleb selle põhjused:

Eesti elanike üldine vähene õigusteadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimustes;piiratud võimekus ja valmidus oma õiguste kaitseks aktiivselt tegutseda;enamiku palkade salastatus;tööandjate palgasüsteemide läbipaistmatus;individuaalsete palgaläbirääkimiste suur roll palga kujunemisel;faktipõhist infot naiste ja meeste palkade võrdsuse kohta on vaid väiksel osal tööandjatest.