Alexela Oili uus juht: viie aasta pärast oleme börsil

Juhimuudatus on tegelikult üks samm juba pikka aega käimasolevast protsessist, kus me fokusseerime ennast kliendi jaoks üha rohkem energiatarnijana, mitte lihtsalt elektri- või kütusemüüjana. Oleme seda juba mitu aastat vaikselt arendanud ja jõudnud nüüd sinnamaale, et kaotada ära erisus Oili ja Energia vahel ning jääda lihtsalt Alexelaks. Sellest ettevõttest saab kõik kilovatid kõikides formaatides ja kui on juba üks struktuur ja eesmärk, siis on loogiline ka üks juht.

Jah, ma olen hariduselt majandustuftoloog ja pärast bakalaureuse lõpetamist oligi valik, kas minna panka konsultandiks või mõnda sektorisse ja energeetika osutus sel hetkel valikuks. Ma olen selle üle väga õnnelik, sest see on äärmiselt põnev valdkond ja Eesti Energias sain tõesti oma esimese kooli. Alexelas täitus mul juba kuus aastat, varem olin äriarenduses ja nõukogu tasemel, kuid päris näpud mulda sain alates 2015. aastast elektrimüügi ettevõttes.

Me jälgime üldiselt küll. Mis puudutab aga energiakandjate lõpphindasid, siis turul kajastab üpris täpselt see, mis toimub hulgiturul ehk milliste hindadega sisse ostetakse. Ehk et pikka ennustust on küll hea teada, aga meie valikuid see otseselt ei mõjuta. Samas, kui me räägime kütuseturust, siis ilmselgelt OPECi otsused bensiini hinda mõjutavad, aga gaasilistel kütustel mitte niivõrd.

Mulje päris õige ei ole. Nafta hinna liikumine kajastub siiski kütuse hinnas päris hästi. See, mis on põhiliselt meie hindu kergitanud, on aktsiisid. Kui meie suurimad tarbijad piiri taha tankima lähevad, siis ega me väga või sees ei ole. Teiseks on ka laialt teada, et see kütuse marginaal teab mis kullaauk ei ole kütuseettevõtetele.

Siin on kaks suurt asja. Esimene on nii sisemiselt kui väliselt ühe Alexela loomine, et me oleme ühe asja eest väljas ja ka kliendile on selge, et sealt saab kõike. Teine suur suund on Alexelal juba ajalooliselt olnud innovaatori kuvandi säilimine. Kütuse ja üldse energiatarbimise mustrid on muutumas ja me tahame kindlasti vedada seda innovatsioonivedurit ka siin turul. Ehk et kuidas me pärast bensiini- ja diisliaega hakkama saame. 

Selles mõttes on meil hästi läinud, et mõlemad on päris tugeva konkurentsiga turud. Eks mõlemal on oma nüansid. Mõlema puhul on konkurents mõjunud tarbijale hästi. Energiaturgudel on ajalooliselt tugevad monopolid, millel on väga suur turuvõim ja turul senini eelised seoses erinevate regulatsioonide mahajäämisega vabast turust. Selles mõttes on kütuseturg puhtal kujul kapitalism, et seal käib mees mehe vastu võitlus.

Esiteks ma arvan, et veel ei ole seljatatud. Kui me vaatame turuosasid, siis meil on pool või veidi alla poole kütuseturust. Täna hommikulgi taksoga siia tulles nägin, et taksojuhi kohvitops ei ole eestimaine.

Teiseks me ei võitle üksteise vastu, vaid kõik kütusefirmad üritavad leida oma eelist. Siin on kodumaistel kaks eelist – meil on tärkamas "tarbi kodumaist" mentaliteet, mis on minu arvates igati teretulnud. Teiseks annab mitte-kuulumine rahvusvahelisse kontserni meile võimaluse teha otsuseid kiiremini ja paindlikumalt ning pakkuda kastist välja lahendusi.

Päris kõike ei ole ära ostetud, eks üht-teist on veel turul olemas. Kuid ma arvan, et põhiline laine on toimunud ja peamine konsolideerimine möödas.

Meie trump ongi see, et turg on liikumas telekomi jalajälgedes. Et enam ei ole kütus, maagaas ja elekter eraldi, vaid hakkab aina rohkem tekkima tendentsi, kus klient tahabki kõike ühest kohast saada. Meil on energiaportfell, kus on kõik kütused ja koduenergialahendused sees, see ilmselgelt annab meile tugeva eelise ja seda kavatseme ära kasutada.

Seda ka loomulikult. Jällegi, e-kaubandus ka suurpoodides hakkab tähendama seda, et ühe piimapaki järgi ei viitsi keegi hüpermarketisse minna. See nišš on tanklakubandusel kindlasti väga suur. Sellega oleme ka meie kaasa läinud ja astume isegi samme, et avada poode ilma tanklata. 

Ma ei tea, kas see nüüd taksojuhi valikuid mõjutab. Seda mõjutab vast rohkem see, kust ta kesklinnast kohvi osta saab. Ma ei ole kindel, et taksojuht vaatab hommikul börsinimekirja üle enne kui ta oma valiku teeb. Minu teada see firma, kelle topsist ta jõi, ei ole ka börsil.

Jah, viisaastaku plaanis on meil börsileminek täiesti sees.

See tehti selle aasta alguses. Nii et võib lugema hakata.

Ei pea olema ilmtingimata tankla, peab olema pood. Ma pole kindel, kas kesklinna tanklaid üldse juurde tarvis on. Linnastumisega kaasneb nagunii suurem ühistranspordi kasutamine. Ühel hetkel tulevad ka meie igapäevaellu elektrisõidukid, mille tarbijaskonnaks on linnas liikujad. Siin me räägimegi uutest kontseptsioonidest, nn vanakooli tanklaid enam kesklinna juurde ei tekigi.

Alexela grupp on suur kontsern, kus on üle 1000 töötaja. Minu alluvuses töötab täna 200, mis pole kaugeltki enamus. Minu ja Heiti vahel on veel päris mitu kihti otsustajaid, mistõttu igapäevaelus me palju kokku ei puutugi. See, kui palju ta sekkub Alexela igapäevatöösse, on tema ja grupi juhtkonna teema. Minu otsene juht on minu nõukogu ja sinna tema ei kuulu. Ja mis seal salata, selle ettepaneku tegi mulle samuti keegi teine.

Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti küsis Kuusikult, et oleks ju olnud võimalik ka vastupidi, et tema oleks olnud nende kahe ettevõtte juht, mitte Maria Helbling. "Ütlen ausalt, et rääkisime Mariaga sellest juba kolm aastat tagasi. Siis me lihtsalt ei teadnud, millal see juhtub. Ma olen grupis töötanud juba 15 aastat, mul on selles ka osalus," vastas Kuusik. "See on väga väike," täpsustas ta. Kuusik ütles, et tema hääletas Maria Helblingi poolt. "Mina kui omanik olen väga rõõmus, et ta sellele ametikohale asub. Ja ka mina ei kao kuskile."

Kuusik ütles, et kohtub homme uue nõukogu esimehe Aivo Adamsoniga. "Hakkame temaga plaane tegema. Samamoodi ka omaniku Heiti Häälega," ütles ta. Tema sõnul on ettevõte niivõrd suur, et olla nõukogu liige ei tähenda kogunemist kord kuus koosolekule. "See on täisväärtuslik töökoht, nii et pensionile ma ei lähe," lisas ta.