Kuidas riigikogu maine põhjast välja tirida

„Riigikogu tööd tuleks reformida, sest praegu ei vasta see põhiseaduslikele eeldustele ning ka prestiiž on üsna madal,“ nentis Vare Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“. „On täiesti paratamatu, et tuleks astuda samme sisulise töö võimendamise suunas.“

Ka Kallas leidis, et parlament peaks olema tugev vaidluspartner valitsusele. „Valitsuse taga on ametnike armee, kes valmistab kõik ette, parlamendis on saadikud üksi ja peavad suutma selle aparaadiga võidelda,“ viitas ta riigikogu nõrgemale rollile.

Kallase arvates on parlamentaarse kontrolli parandamiseks ning sisulise panuse tõstmiseks vaja saadikutele lisatuge. „Üheski parlamendis ei pea saadikud ise kõike tegema, otsima arve ja tegelema oma kalendriga, mis on väga mahukas,“ kaitses ta oma varasemalt väljaöeldud mõtet, et igal riigikogu liikmel võiks olla oma abi. „Saadik peab ise pidama vaidlused ning võtma vastu poliitilisi otsuseid ja kohtuma valijatega ehk kõike seda, milleks ta on valitud,“ arvas Kallas.

Ka Vare leiab, et riigikogu liikmed vajavad tuge, kuid seda mitte Kallase pakutud abide vormis. „Tuleb eristada nõunikut ning assistenti, viimane on tehniline asjaajaja ning see võiks olla üks inimene mingi saadikute grupi peale,“ arvas ta. „Mis puudutab nõustamist, siis võiks riigikogul olla nõunike paneel, kust saaks erinevat nõu tellida – olgu siis, kas erakonna nimel või komisjoni nimel,“ pakkus Vare alternatiivi. Tema sõnul peaks paneel olema riigikogu kantselei hallata, kuid mitte tingimata alaliselt palgal.

Kallase sõnul on ka täna komisjonides nõunikud olemas, kuid nende vastutusala pole selge. „Täna teevad nad selgelt riigikogu asju, mis puudutab valijatega kohtumisi, siis nemad ei aita,“ nentis ta. „Samas pole selge, kas näiteks kaubandus-tööstuskojale esinemine on kohtumine valijatega või esinemine saadikutega,“ kirjeldas ta õhukese piiri probleemi. Kallas rõhutas, et on väga oluline, kes on konkreetse nõuniku ülemus, et viimane oskaks oma töös prioriteete seada. Kallase arvates on normaalne, et kui saadik tahab ka teiseks ametiajaks valituks saada, tuleb teda seejuures aidata.

Vare sõnul on tänase valitsemise ja riigikogu probleemiks ka fakt, et 4aastane poliittsükkel on liiga lühike ning töötab efektiivsusele vastu. „Paljud teemad vajavad palju pikemat planeerimist kui see neli aastat,“ nentis ta. Pikalt ette planeerida ei luba aga valimisvõitlusest tulenev erakondade vaheline vastandumine.

„1990ndatel võeti opostsiooni kuulda, sest siis oli see vajalik,“ tõdes Kallas. „Praegu aga ei võeta ja see on vastanduvate poliitkampaaniate tulemus – see seob toetaja kandidaadi külge ning hiljem on valijal raske mõista, miks tema valitud esindaja kellegi teisega koostööd teeb,“ selgitas Kallas.

Veel tahaks Vare näha riigikogus erakondade esimeeste regulaarseid debatte ning sisuarutelusid. Tegeleda tuleks ka eelnõude väljatöötamissüsteemi parandamisega. „Tuleb arutada, kas mingit eelnõud üldse vaja on ning see arutelu ei tohiks toimuva valitsuses vaid riigikogus ning riigikogu „jah“ sõna peaks olema eelduseks, et asja üldse hakataks arutama,“ kirjeldas ta oma nägemust. Samuti tahab Vare näha, et peaminister ei tuleks riigikogu ette esinema vaid riigieelarvet esitledes, vaid et seadusandliku võimu ees käiks regulaarselt kõikide parteide juhid.

Kallas tõi aga välja, et juba tänane riigikogu istumisstruktuur ei toeta debati teket. „Istutakse nagu koolis üksteise selja taga ja siis õpetaja just nagu peaks loengut,“ võrdles ta. „Komisjonides tekib debatt, aga riigikogus mitte, seal pole sageli võimalik ka üksteiselt küsida – minu jaoks on aga alati tähtis, mis on konkreetse eelnõu eesmärk, mis probleemi see lahendab,“ rääkis Reformierakonna esimees. Kallas tõi ka toimiva näite Euroopa parlamendist, kus üks fraktsioon saab eelnõu menetleja koha, kuid teised määravad variraportöörid, kes arutavad eelnõu läbi ning aitavad sõnastada kompromisse.

Sisulist debatti aitaks aga süvendada ka see, kui riigikogu liikmed ei sõltuks seadusandliku kogu poolt pakutavatest hüvedest ja sissetulekust. „Olen püüdnud paljusid kandideerima veenda, kuid parlamendi maine on nii madal, et asjalikud inimesed ei taha riigikokku tulla,“ nentis ta. „Meil oleks aga vaja just neid, kes ei tee seda raha pärast, kel on juba teatav rikkus olemas – see võimaldaks seista sõltumatult oma seisukohtade eest,“ viitas ta sellele, et sõltumatus ja otsustusjulgus on demokraatia ühtedeks alustaladeks.

Vare arvates aitaks see arendada ka parteiülest analüüsi. „Baasanalüüs peab olema kõigile ühene ja kättesaadav, praegu ta seda ei ole,“ rääkis ta. „Järeldused võivad olla eelistustest erinevad,“ lisas Vare.

Kallas peab ka oluliseks, et ministeeriumide ametnike teadmised jõuaks ka riigikogu liikmeteni. See ei pruugi aga alati täna võimalik olla, sest ametnikud tunnetavad alluvust koalitsioonierakondadele. „Nii ei pruugi opositsioon just kõige teretulnum olla,“ nentis Reformierakonna esimees.