• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Kavala skeemiga riigihankeid võitnud paisuva maksuvõlaga ettevõte KLP Toit lõpetas Viimsi vallas haridusasutustele toitlustusteenuse pakkumise.
Tallinna Südamekese lasteaed.
  • Tallinna Südamekese lasteaed.
  • Foto: Andras Kralla
Veel hiljaaegu ütles KLP Toit OÜ juht Jüri Peetson Äripäevale, et praeguse seisuga pole lepingute täitmisega probleeme ning ta hindab ettevõtte tegevust jätkusuutlikuks.
Äripäev kirjutas möödunud nädalal loo ettevõttest KLP Toit, kes on suutnud oma paisuvat maksuvõlga õigel ajal ajatada, saades sellega õiguse osaleda riigihangetel ning neid ka võita. Möödunud aasta 1. septembril jõustunud riigihankeseaduse muudatus näeb ette, et hankes osalema kvalifitseeritakse ka ettevõte, kes on oma maksuvõlga ajatanud. Nüüd ei oma enam tähtsust, kui pikalt võlga ajatatakse. Varem võis ajatatud maksuvõlaga ettevõtja osaleda riigihankel juhul, kui ajatamise periood ei ületanud kuut kuud või oli ajatamine täies ulatuses tagatud.
Mullu novembris toimunud hanke ajal oli KLP Toit OÜ-l maksuvõlg riigi ees üle 280 000 euro, tänavu juunis toimunud hanke ajal aga juba üle 320 000 euro. Praeguseks on see paisunud 343 000 euroni, millest rohkem kui 142 000 moodustab sotsiaalmaks.
Küsimusele, kas tegu pole siiski väga suure võlaga, vastas Peetson siis: „On suur võlg, tunnistan. Omakapitali suurendamine on igal juhul plaanis. Vajalikud meetmed on tarvitusele võetud.“ Ta lisas, et ettevõttel on võla vähendamiseks kindel plaan. „75 töötajaga ettevõttel ei saa olla juhuslikku plaani,“ teab ta.
Millal võlg jõudsalt vähenema hakkab? „Nii nagu haiguse puhulgi, on eelkõige vaja kannatanu olukorda hinnata, määrata diagnoos ja alles siis alustada raviga või oodata lihtsalt loomulikku palaviku alanemist,“ tõi Peetson paralleeli hoopis meditsiiniga.
Peetson tõdes, et ajatamine on üks paljudest võimalustest, et ettevõte saaks läbi viia oma protsessides ja tegevustes muutused, et tegevustega jätkusuutlikult edasi minna. „Maksuvõla sordiini all hoidmine ei anna ärile ja ettevõttele mitte midagi. Võlg ei kao ei kao, intress tiksub. Kohustused jäävad. Ettevõtluse eesmärk on majandada jätkusuutlikust ja kasumlikult ja ettesattuvast kriisist väljuda ja edasi töötada. Kas hankega või ilma,“ selgitas Peetson.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele