FinanceEstonia: reklaamipiirangud on liiga jäigad

Reklaamiseadus on kehtestatud finantsteenuste puhul hästi jäigana, lubades näiteks eraisikutele laenu andmise puhul edastada ainult ettevõtte tegevuskoha aadressi, tegevusloa numbrit ja nime ehk rohkem tegelikult midagi justkui öelda ei tohi. See on toonud kaasa olukorra, kus näiteks tarbijakrediiti pakkuv pank teeb oma Facebooki leheküljel intervjuu nõukogu esimehega ettevõtte majandustulemuste kohta ja selle eest saab ta tarbijakaitseametilt ettekirjutuse, sest see on justkui midagi enamat kui nimi, tegevuskoha aadress ja tegevusloa number.

Võib olla, aga ei pruugi. Näiteks kui panga nõukogu esimees räägib börsiettevõtte finantstulemustest. Me ju tahame rohkem läbipaistavust. Ettevõtted on saanud ettekirjutusi tarbijakaitseametilt ka siis, kui nad on oma Facebooki kanalis teavitanud kliente ID-kaartide mittetoimimisest. Mitmed finantsettevõtted näevad, et nende Facebooki kanalil on rohkem kasutajaid kui kodulehel, aga nad ei tohi klientidega Facebooki kaudu samaväärselt suhelda, sest pea kõik, mis on ettevõtte sotsiaalmeedia lehel, loetakse järelevalve poolt reklaamiks koos kõigi rangete piirangutega.

Me teame ühe suure riigi presidenti, kes suhtleb maailmaga ainult Twitteri kaudu, finantsteenuste reklaamimiseks aga Twitterit kasutada ei saa, sest seaduses nõutavad kohustuslikud standardnäited on oluliselt pikemad, kui Twitteris üldse mahub kirja panema. Seega reklaami niikuinii teha ei saa, aga ka selle seadusest tuleneva kohustusliku info maht on suurem, kui see on selles kanalis võimalik.

Arvame, et on aeg finantsteenuste reklaami piirangud üle vaadata, sest need seati omal ajal sisse hoopis teistsuguses kontekstis – ajal, kui tarbijakrediit oli Eestis väga vähe reguleeritud. Praegu on kõik tarbijakrediiti pakkuvad ettevõtted finantsinspektsiooni järelevalve all, meil on kehtestatud intressimääradele ülempiir ja see on kogu sektorit väga olulisel määral korrastanud. Just seetõttu pole sellised ranged piirangud meie arvates enam põhjendatud. See ei ole ainult FinanceEstonia arvamus, vaid seda jagab ka näiteks finantsinspektsioon, kes järelevalvet teostab, niisamuti mitmed riiklikud ametid.

Praegused piirangud ei võimalda innovatsiooni ega konkurentsi. Need, kes juba turul mingite toodetega väljas on, saavad ju oma ettevõtte nime ja aadressi edasi öelda, aga kui keegi uus tahab tulla ja öelda, et minul on ka selline toode, siis seda ta tegelikult teha ei saa. Selline tulemus on ka tarbijatele halb, sest uuringud näitavad et 80% tarbijatest võtavad laenupakkumisi ainult ühest ettevõttest. Kui me vaatame rahvusvahelist statistikat, siis keskmine tarbijakrediidi intress Eestis on oluliselt kõrgem kui enamikus teistes riikides just nimelt sellepärast, et vaba konkurents ei toimi piisavalt ning ettevõtted ei saa oma tooteid ja teenuseid vabalt tutvustada.

Kindlasti sõna „mõistlik“ vajabki sisustamist, lähtudes sellest, mis vaate võtavad asjadele järelevalveorganid. Praegu teevad Eestis järelevalvet tarbijakaitseamet ja finantsinspektsioon. Asi, millest ilmselt ka paljud poliitikud ja ametnikud aru ei saa, on see, et finantsinspektsiooni tegevusloa nõue on niivõrd oluline, et kui keegi hakkab reklaamiseadusest tulenevaid lõdvendamisi ebamõistlikult kasutama, siis on tal oht oma tegevusloast ilma jääda ehk kogu äri kinni panna. See on piisavalt suur risk või piisavalt suur motivaator selleks, et käituda vastutustundlikult, ka pärast reklaamiseaduse leevendamist.

Me oleme püüdnud mõelda, kas on võimalik kuidagi täpsemalt seda sõnastada, aga tegelikult ju ei ole.

Seaduse rakendumise algusajal puutusime kokku olukordadega, kus autoliisingut pakkuvale ettevõttele ei lubatud auto pilti oma reklaamis näidata ja sellest saadi ettekirjutusi. Nüüd oleme jõudnud selleni, et külmkapi reklaami puhul võib külmkappi näidata ja autoliisingu puhul ka autot näidata. Aga seda, et börsiettevõtted ei tohi sisuliselt oma majandustulemusi Facebooki lehel avaldada, sest Facebook on reklaamikanal ja järelikult peaks see olema rangelt keelatud, see tegelikult ju ei ole investorite, tarbijate ega ka kellegi teise huvides.

Tulemuseks on ka see, et ka tarbijakaitseamet peab menetlema asju, mis on ka nende arvates ebamõistlikud, aga kuna seadus on nii range, siis tuleb järjest uusi menetlusi alustada.

See on kindlasti vähetõenäoline enne valimisi. Oleme ka FinanceEstonia poolt poliitikute ja erakondade esindajatega rääkinud ja kõik saavad aru, et see ei ole eriti mõistlik piirang. Samas pole keegi valmis olema esimene, kes ütleb, et algatame selle muudatuse, sest lihtne on saada külge mingeid halvustavaid silte.

Selle vastu, et piirangud peaksid olema seotud ka vastutustundliku laenamise reklaamiga, keegi ei vaidle, aga selline absoluutne reklaamikeeld televisioonis ja raadios ning üliranged piirangud muudes kanalites on kahjulikud tarbijatele.

Räägime eelkõige andmevahetusplatvormist, kuhu oleks koondatud inimeste erinevad finantskohustused. Praegu on olemas teenusepakkujaid, kes koondavad infot, kui inimene võlgu jääb ehk tekivad nii-öelda maksehäired. Aga kui inimene võtab laenu, teenindab seda korrektselt või jääb maksetega hiljaks vaid mõne päeva, siis selle kohta pole laenuandjatel infot võimalik saada. Samas ütleb seadus, et laene tuleks anda välja vastutustundlikult ja hinnata laenutaotleja erinevaid kohustusi. Seetõttu küsitakse selle info saamiseks tihtipeale inimestelt pangakonto väljavõtteid. Sellise andmevahetusplatvormi loomine annakski ühest küljest võimaluse täita seaduses nõutud vastutustundliku laenamise kohustust palju paremini ja teisest küljest oleks see ka inimeste jaoks palju mugavam ja kiirem.

Just, see informatsioon on kättesaadav. Niinimetatud positiivse krediidiinfo vahetamise katseid on tehtud Eestis ka varem, aga kuniks kõik suured turuosalised ei ole valmis sellega liituma, pole sellistel andmevahetusplatvormidel tegelikult sisulist väärtust. Täna on näha positiivset edasiminekut selles, et ka pangaliit ütles oma järgmise kahe aasta strateegias, et see on oluline teema, millega tuleb tegeleda. Lisaks on riik otsustanud tellida uuringu selle kohta, kuidas sarnased registrid või andmevahetusplatvormid teistes riikides toimivad. Mis on need õiguslikud-, IT-alased ja ka inimeste privaatsust puudutavad aspektid, mis tuleb ära lahendada.

Erasektor on ise valmis selle andmevahetusplatvormi looma, seda ei pea keegi riigist haldama ja keegi ei oota ka riigi rahalist panust selle tegemiseks. Pigem on meie soov, et riik reguleeriks õiguslikult ära selle, et seda andmevahetusplatvormi ei saaks keegi kuritarvitada, ja kõik, kes tegelevad laenuandmisega, olgu nad siis pangad, krediidiandjad või hoiu-laenuühistud, oleksid kohustatud oma infot selle platvormi kaudu teistega jagama.

Päris sellest ei piisa, sest lisaks FinanceEstonia liikmetele on väga suur osa tarbijakrediiditurust tegelikult pankade käes ja sellepärast ma ka viitasin positiivse edasiminekuna pangaliidu otsust selle teemaga nüüd kaasa tulla. Lisaks on oluline, kuidas näevad teemat finantsinspektsioon, ministeeriumid, andmekaitse inspektsioon ja tarbijakaitseamet, sest nemad teevad turuosaliste üle järelevalvet. Tahaks loota, et pärast uuringu valmimist ja pangaliidu valmisolekut toetada seda initsiatiivi, hakkavad asjad 2019. aastal kiiremini liikuma ning sarnaselt väga paljude teiste arenenud riikidega tekib ka Eestis positiivse krediidiinfo vahetamise võimalus.