FinanceEstonia: reklaamipiirangud on liiga jäigad

Reklaamiseadus on kehtestatud finantsteenuste puhul hästi jäigana, lubades näiteks eraisikutele laenu andmise puhul edastada ainult ettevõtte tegevuskoha aadressi, tegevusloa numbrit ja nime ehk rohkem tegelikult midagi justkui öelda ei tohi. See on toonud kaasa olukorra, kus näiteks tarbijakrediiti pakkuv pank teeb oma Facebooki leheküljel intervjuu nõukogu esimehega ettevõtte majandustulemuste kohta ja selle eest saab ta tarbijakaitseametilt ettekirjutuse, sest see on justkui midagi enamat kui nimi, tegevuskoha aadress ja tegevusloa number.

Seaduse rakendumise algusajal puutusime kokku olukordadega, kus autoliisingut pakkuvale ettevõttele ei lubatud auto pilti oma reklaamis näidata ja sellest saadi ettekirjutusi. Nüüd oleme jõudnud selleni, et külmkapi reklaami puhul võib külmkappi näidata ja autoliisingu puhul ka autot näidata. Aga seda, et börsiettevõtted ei tohi sisuliselt oma majandustulemusi Facebooki lehel avaldada, sest Facebook on reklaamikanal ja järelikult peaks see olema rangelt keelatud, see tegelikult ju ei ole investorite, tarbijate ega ka kellegi teise huvides.

Tulemuseks on ka see, et ka tarbijakaitseamet peab menetlema asju, mis on ka nende arvates ebamõistlikud, aga kuna seadus on nii range, siis tuleb järjest uusi menetlusi alustada.

See on kindlasti vähetõenäoline enne valimisi. Oleme ka FinanceEstonia poolt poliitikute ja erakondade esindajatega rääkinud ja kõik saavad aru, et see ei ole eriti mõistlik piirang. Samas pole keegi valmis olema esimene, kes ütleb, et algatame selle muudatuse, sest lihtne on saada külge mingeid halvustavaid silte.

Selle vastu, et piirangud peaksid olema seotud ka vastutustundliku laenamise reklaamiga, keegi ei vaidle, aga selline absoluutne reklaamikeeld televisioonis ja raadios ning üliranged piirangud muudes kanalites on kahjulikud tarbijatele.

Räägime eelkõige andmevahetusplatvormist, kuhu oleks koondatud inimeste erinevad finantskohustused. Praegu on olemas teenusepakkujaid, kes koondavad infot, kui inimene võlgu jääb ehk tekivad nii-öelda maksehäired. Aga kui inimene võtab laenu, teenindab seda korrektselt või jääb maksetega hiljaks vaid mõne päeva, siis selle kohta pole laenuandjatel infot võimalik saada. Samas ütleb seadus, et laene tuleks anda välja vastutustundlikult ja hinnata laenutaotleja erinevaid kohustusi. Seetõttu küsitakse selle info saamiseks tihtipeale inimestelt pangakonto väljavõtteid. Sellise andmevahetusplatvormi loomine annakski ühest küljest võimaluse täita seaduses nõutud vastutustundliku laenamise kohustust palju paremini ja teisest küljest oleks see ka inimeste jaoks palju mugavam ja kiirem.

Just, see informatsioon on kättesaadav. Niinimetatud positiivse krediidiinfo vahetamise katseid on tehtud Eestis ka varem, aga kuniks kõik suured turuosalised ei ole valmis sellega liituma, pole sellistel andmevahetusplatvormidel tegelikult sisulist väärtust. Täna on näha positiivset edasiminekut selles, et ka pangaliit ütles oma järgmise kahe aasta strateegias, et see on oluline teema, millega tuleb tegeleda. Lisaks on riik otsustanud tellida uuringu selle kohta, kuidas sarnased registrid või andmevahetusplatvormid teistes riikides toimivad. Mis on need õiguslikud-, IT-alased ja ka inimeste privaatsust puudutavad aspektid, mis tuleb ära lahendada.

Erasektor on ise valmis selle andmevahetusplatvormi looma, seda ei pea keegi riigist haldama ja keegi ei oota ka riigi rahalist panust selle tegemiseks. Pigem on meie soov, et riik reguleeriks õiguslikult ära selle, et seda andmevahetusplatvormi ei saaks keegi kuritarvitada, ja kõik, kes tegelevad laenuandmisega, olgu nad siis pangad, krediidiandjad või hoiu-laenuühistud, oleksid kohustatud oma infot selle platvormi kaudu teistega jagama.

Päris sellest ei piisa, sest lisaks FinanceEstonia liikmetele on väga suur osa tarbijakrediiditurust tegelikult pankade käes ja sellepärast ma ka viitasin positiivse edasiminekuna pangaliidu otsust selle teemaga nüüd kaasa tulla. Lisaks on oluline, kuidas näevad teemat finantsinspektsioon, ministeeriumid, andmekaitse inspektsioon ja tarbijakaitseamet, sest nemad teevad turuosaliste üle järelevalvet. Tahaks loota, et pärast uuringu valmimist ja pangaliidu valmisolekut toetada seda initsiatiivi, hakkavad asjad 2019. aastal kiiremini liikuma ning sarnaselt väga paljude teiste arenenud riikidega tekib ka Eestis positiivse krediidiinfo vahetamise võimalus.