Artikkel
  • Jaga lugu:

    Väikeettevõtjad järgmisele valitsusele: mõelge esimesena väikestele

    Nopri talu meierei peremehe Tiit Niilo hinnangul on ettevõtluskeskkond paranenud, kuid järgmine riigikogu koosseis peaks mõtlema regionaalsete erisuste loomisele. Foto: Arvo Meeks

    Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) saatis kevadistel üldvalimistel kandideerijatele memorandumi, kus paneb riigikogusse pürgijatele südamele, et Eestil on vaja luua oma väikeettevõtluspoliitika.

    „Kogu seda memorandumit poleks olnudki, kui riik oleks juba kolm või neli aastat tagasi võtnud seaduste loomisel kasutusele väike ja keskmiste ettevõtete (VKE) testi, millega analüüsitakse seaduste muudatuse mõju neile,“ märkis EVEA asejuht Marina Kaas.
    Tema sõnul töötas EVEA testi välja, lähtudes Euroopa Liidu soovitustest ja majandusministeeriumi palvel. „Võimuvahetuste ja ministeeriumite muutuvate seisukohtade tulemusel on välja töötatud metoodika siiani kalevi all. Kuna meil see metoodika ei tööta, on läinud läbi palju seadusandlikku praaki,“ möönis Kaas.

    Eesti vajab oma väikeettevõtluspoliitikat. Samasugused nõuded nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele suurendavad ebavõrdsust. Tuleb arvestada, et väikesed on juba eos ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud nende väiksemast haldus- ja finantsvõimekusest.

    Väljavõte EVEA memorandumist
    Sestap peavad ettevõtjad tegelema tulekustutamise, riigimeestega kauplemise ja avalike pöördumistega. „See on üks peamisi punkte, mida soovime tulevaste riigikogulastega arutada, kuna tegemist on erakondadeülese teemaga,“ toonitas Kaas.
    Ta märkis, et VKE-test on oluline, kuna see vähendab õigusteenuste koormust väikeettevõtjate eelarvele. „Kui suurettevõttel on alati võtta üks tagavarajurist või -raamatupidaja, kes tegeleb seadusekonksuga, siis väikeettevõtjal seda pole, mistõttu peab ta enda huvide kaitseks õigusteenuse sisse ostma, mis on võrreldes üldiste tööjõukuludega on äärmiselt kallis,“ selgitas EVEA asejuht.
    Euroopa häbiplekk
    Kaasi väitel oli Eestil võimalus olla üks esimesi Euroopa riike, kes VKE-testi rakendab, kuid praeguseks on enamik Euroopa Liidu liikmesriike selle vastu võtnud, aga Eesti pole seda siiani suutnud teha.

    Eksportivate ja kõrgtehnoloogiliste kasvuettevõtetega samaväärselt tuleks riigipoliitika tasandil tunnustada ka traditsioonilist, koduturule suunatud väike- ja mikroettevõtlust ja toetada selle konkurentsivõimelist arengut. See on riigi sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja rahva elatustaseme kasvu alus.

    Väljavõte EVEA memorandumist
    „Meil peaks olema piinlik, sest isegi Ukraina on hakanud testi kasutama, kuid justiitsministeerium väidab jätkuvalt, et meil on üldine mõju hindamismetoodika ja ametnikud on piisavalt targad ning aimavad seaduse muudatuste mõju,“ rääkis Kaas.
    Tema sõnul tõepoolest ministeeriumid paluvad ettevõtjate arvamust, kuid seisukoha loomiseks ei anta piisavalt aega. „Öeldakse, et vastake meile ülehomme või nädala jooksul, misjärel saadetakse 100-leheküljeline direktiiv. Loomulikult vastus ei saa olla kvaliteetne, isegi kui suudame selle mõne päevaga läbi lugeda,“ möönis Kaas.
    One size fits all mentaliteet
    Nii paneb EVEA järgmisele riigikogu koosseisule südamele, et ametisse valitud mõtleksid esmalt siiski väike- ja keskmisele ettevõtjale. „Kuigi oleme avatud liberaalne ja ettevõtjasõbralik riik, pole meil endiselt väikeettevõtluspoliitikat, mis eristab meid enamikust liikmesriikidest, kus väiksematele on loodud oma strateegia ja reeglistik,“ selgitas Kaas.

    Liiga tihti on seadused ja määrused kirjutatud ka erialaspetsialistidele (juristid, advokaadid) raskesti mõistetavas keeles. Ettevõtjale tähendab see vältimatut õigusabiteenuse ostmist. Riik olgu eeskujuks hea keelekasutuse tava rakendamisel!

    Väljavõte EVEA memorandumist
    Tema hinnangul võib praegune Eesti universaalne lähenemine tunduda õiglane, kuid tegelikult see ei likvideeri eri võimekuste tõttu tekkivat ebavõrdsust. „Kui jagatakse ekspordi- ja investeerimistoetusi, siis loomulikult on suurtel palju suurem võimekus neid avalikke toetusmehhanisme ära kasutada,“ leidis Kaas.
    Kaasi sõnul on EVEA proovinud aastaid rääkida VKEde toetusmeetmetest rääkida, kuid senimaani pole olnud poliitilist tahet universaalsest lähenemisest taanduda. „Valitseb selline one size fits all mentaliteet, kus kõigile ettevõtetele luuakse ühemõõtmelisi meetmeid ja võidab tugevaim,“ nentis Kaas.
    Eestile maailma puhtaima riigi tiitel
    Nopri talu peremehe ja EVEA liikme Tiit Niilo sõnul tuleb enne valimisi oma mured välja öelda, kuna praegu poliitikud kuulavad. „Tavaliselt peab enda muredele leidma kuulaja, sest kõigil on oma jamad, kuid praegu tuleb seda võimalust ära kasutada,“ toonitas Niilo.

    Arendada Eestit maailma esimeseks kõrgetehnoloogiliseks ököriigiks – seda nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka maaturismi valdkonnas.

    Väljavõte EVEA memorandumist
    Tema sõnul peab Eesti riik püüdlema mahenuti ökoriigi staatuse poole, kuna see loob Eesti eksporditoodetele parema kuvandi. „See on ka see idee, millega käisin riigikogus, kui ühele maakale anti võimalus teha ettekanne elu võimalikkusest maal,“ meenutas Niilo. „Maailma puhtaima riigi tiitel annaks ettevõtjatele, maakatele kui ka siit läinud eestlastele motiivi pingutada veelgi rohkem või koju tagasi pöörduda,“ leidis Lõuna-Eesti talupidaja.
    „Minu arvates on e-riik ja e-residentsus meetodid, kuidas väike riik ajab asja, kuid need ei ole eesmärgid. Puhtaim riik elamis- ja ettevõtluskeskkonnana on staatus, mille nimel tasuks ka pikemas perspektiivis pingutada. Eriti vaadates maailmas toimuvaid hullusi,“ rääkis Niilo.
    Rohkem regionaalseid erinevusi
    Seejuures märkis Niilo, et ettevõtluse arendamisel ei piisa ainult toetustest. „Ettevõtlus saab siis tuule tiibadesse, kui suudad müüa ja oled edukam kui tööl käija,“ sõnas Niilo.
    Tema sõnul on Eestis aetud viimastel aastatel tegelikult üpris head majanduspoliitikat. „Bürokraatiat on vähendatud, maksupoliitika on olnud stabiilne ja lihtne ning ettevõtja olulisust ühiskonnas on korralikult väärtustatud,“ märkis talupidaja.

    Ei energiakandjate aktsiiside tõusule: see pidurdab majanduse kasvu ja vähendab Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet!

    Väljavõte EVEA memorandumist
    Teisalt leiab ta, et endiselt valitsevad suured regionaalsed erinevused, mida riik peaks tulevikus tasandama. „Kui toodame näiteks siseturule, siis Nopri näitel võib öelda, et transpordikulud põhiturule ehk pealinna moodustavad 17 protsenti kuludest,“ nentis Niilo.
    „Minu kui Eesti tagumises nurgas töötava ettevõtja jaoks on regionaalsete erinevuste kompenseerimine oluline. Näiteks odavam energia kaugemates piirkondades,“ märkis talupidaja, kelle hinnangul võiksid 50 kilomeetri kaugusel idapiirist tegutsevate ettevõtjate elektriarve olla praegusest 30 kuni isegi 50 protsenti madalam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
USA erasektor lisas septembris oodatust rohkem töökohti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva väikeses miinuses
Ameerika Ühendriikide aktsiaturg lõpetas kolmapäevase kauplemispäeva väikeses miinuses, kui peale kahte suure tõusuga päeva, võttis turg teatud mõtlemispausi, millises suunas edasi liikuda.
Ameerika Ühendriikide aktsiaturg lõpetas kolmapäevase kauplemispäeva väikeses miinuses, kui peale kahte suure tõusuga päeva, võttis turg teatud mõtlemispausi, millises suunas edasi liikuda.

Olulisemad lood

Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.