Parimad palad aastast 2018

2018. aasta rõõmsate sündmuste hulka jääb ka taaskohtumine Andrei Šmakoviga, peakokaga, kes 2000. aastate alguses viis lühikese ajaga restorani Kadriorg Eesti tippude hulka, kuid viimastel aastatel on teinud ilma Moskva restoranimaailmas. Nüüd on aga taas ka siin võimalus osa saada tema kulinaarsest loomingust: Andrei käe all on Tallinnas Narva maanteel teinud uksed lahti TAR TAR köök + baar. Isegi TAR TARi tausta teadmata saab uudsel moel kokku pandud menüüst ja maitsetest aru, et tegemist on värskete tuultega siinsel pisut ühekülgseks kippuval kulinaarsel maastikul.

Uusi kohtumisi vanade tegijatega pakub ka Pazzo Tallinnas Pagari tänaval. See on Eesti jaoks uut laadi veinibaar, kus tegijad kolmekordne Eesti meistersommeljee Ketri Leis ning Leiva ja Umamiga tallinlaste südamed võitnud Kristjan Peäske ja Janno Lepik. Pazzo tähendab itaalia keeles pöörast ning natuke pöörane ja seiklushimuline ja omapärane nende uus ettevõtmine ongi. Päris kindlasti on aga pöörane sealne veinivalik ja ka teenindus. Aga mitte ainult suured nimed ja säravad kohad ei teinud rõõmu. Mul oli väga hea meel, et leidsin üles Nuudli, tagasihoidliku Tai toitu pakkuva kioski, mis peidus bensiinijaama ja autoremonditöökoja vahel. Päikeselise Tai ehedad ja vägagi taskukohase hinnaga road on siinse kaamosliku talvega toimetulekul suureks abiks.

Kuigi pealkiri lubab parimaid palasid, tahaks ikka natuke ka kurta. Kui siinsetel gurmaanidel läheb juba väga hästi, siis alternatiivgurmaanidel veel mitte: maitsenaudingud on garanteeritud vaid siis, kui sööd liha või kala ning jood selle kõrvale õlut või veini. Kui aga oled taimetoitlane, siis nii hästi ei pruugi minna. Nälga ei jää nad enam ammu, kuid ikka veel tundub taimne toit olevat represseeritud. Isegi heades restoranides tuuakse see lauale, kuidas juhtub.

Ka karsklastel ja mittekarsklastel, kes parajasti alkoholi ei taha, on endiselt väga raske. Vett on küll kõikjal, vähemalt pudeliga. Päris paljudes kohtades on ka paar alkoholivaba õlut, aga veini enamasti mitte. Kõikvõimalikke karastusjookideks klassifitseeruvaid suhkrujooke on ka, aga kui teenindajalt nende suhkrusisalduse kohta küsida, saab vastuseks parimal juhul, et hea küsimus, lähen ja vaatan, halvemal juhul lihtsalt õlakehituse.

Avati esimene tõsiselt võetav austri- ja mere­annirestoran The Nautilus, kus peale austrite pakutakse ka mitut liiki karpe ja krevette, langustiine, homaare ja kaheksajalgu, jõevähki, kuning- ja lumekrabisid.

Peale Odessa ei tea ma ühtegi linna, kus oleks välja kujunenud eripärane, lausa rahvus­köögiga konkureeriv toidukultuur. Rõõmustasin, kui Tallinnas tegi uksed lahti ehtne Odessa restoran: omanikud on odessiidid, menüü koosneb põhiliselt Odessale omastest roogadest ja isegi kokad käivad vahetustega Odessast Tallinnasse tööle.