Pille Ivask • 16 jaanuar 2019

Maasikas: brittide toetus ELi jäämisele on vaid pisut kasvanud

Eesti välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.   Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Eesti välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsleri Matti Maasika sõnul on Ühendkuningriigi avalik arvamus küll ELi jäämise suhtes soodsamaks muutunud, aga mitte otsustavalt.

Maasika sõnul on kogu Brexit tõukunud peamiselt Ühendkuningriigi sisepoliitikast. Seda, kas Suurbritannia peaministri Theresa May otsus hääletus edasi lükata oli tagantjärele vaadates õige, ta kommenteerida ei tahtnud. „Hääletustulemus Alamkojas oli ülimalt selge,“ ütles Maasikas.

Maasika sõnul on Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti seisukoht selge: läbiräägitud ja Ühendkuningriigi valitsuse poolt heakskiidetud 585-leheküljeline lahkumisleping oli parim ja ainus võimalik. „Leppe avamist ELi poolt on väga raske näha. Lepe kaitseks kodanike ja ettevõtjate õigusi mõlemal poolel, nii ELi kui UK poolel. Eesti ja ELi eesmärk on jätkuvalt anda suurim võimalik kindlus inimestele, kes elavad, töötavad, õpivad, tegelevad ettevõtlusega Ühendkuningriigis,“ ütles Maasikas.

Ta ütles, et ootab ära eelseisva umbusaldushääletuse ja jääb huviga ootama, milliste kavadega tuleb peaminister hiljemalt esmaspäeval parlamendi ette.

Maasika sõnul on Ühendkuningriigi avalik arvamus ELi jäämise suhtes soodsamaks muutunud, aga mitte otsustavalt, erinevad arvamusküsitlused näitavad 53-56protsendilist toetust jäämisele. „Vast oleks ka Londonis pisut teised toonid peal, kui see muutus oleks oluliselt suurem,“ lisas ta.

Tema sõnul hoidis pikka aega uue referendumi nõudjaid tagasi selgusetus, mis ikkagi võiks olla küsimus sel puhul. „Küpses demokraatias pole tavaline ega loogiline küsida, ega valijad paar aasta tagasi juhuslikult ei eksinud. Nüüd on muidugi niipalju muutunud, et leppega lahkumise tingimused on teada,“ märkis Maasikas.

Kas Brexiti ametlikku kuupäeva ehk 29. märts saab edasi lükata? „Vastavalt Lissaboni leppe artiklile 50 saab lahkujariik taotleda lahkumistähtaja edasilükkamist. Sellega peavad nõus olema kõik 27 liikmesriiki. Eesti on väljendanud oma soodsat suhtumist juhuks, kui selline taotlus peaks esitatama. Tuleb muidugi ka vaadata, mis põhjendustega ja eesmärgil seda taotlust esitatakse, kui üldse esitatakse,“ kirjeldas Maasikas variante.

Tema sõnul on Euroopa Liit on valmis oma liikmesriigile, ka lahkuvale liikmesriigile mõistlikkuse piires vastu tulema. „Küll on selge, et EL pole valmis juba kokkulepitud lahkumislepet uuteks läbirääkimisteks avama. Presidendid Tusk ja Juncker avaldasid alles 14. jaanuaril täiendavaid juriidilisi kinnitusi lahkumisleppes sisaldunud Iiri tagavaralahenduse ja Euroopa Liidu siira soovi üle sellist olukorda üldse vältida. Need kinnitused Briti parlamendiliikmeid seni veennud pole. Ootame ära, millised võiksid olla Ühendkuningriigi valitsuse edasised võimalikud soovid.“

Hetkel kuum