Pille Ivask • 12. veebruar • 5 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kaardimaksed paisutavad pankade kasumirida

Omanimelise salongi pidaja Helen Heinroos ütles, et kaardimaksed on kulukad ning iga aastaga näib tal selleks aina enam raha kuluvat.  Foto: Andras Kralla

Kaardimaksete kasutamine on ettevõtjate jaoks äriliselt möödapääsmatu ning pankade kasumid kaardimaksetelt aina paisuvad.

LHV Panga 2017. aasta puhaskasum ulatus 15,5 miljoni euroni, seejuures kasvasid neto komisjoni- ja teenustasutulud 35%. Teenustasutuludest annavad suurima panuse tulud väärtpaberivahendusest, aga kasvutrendi näitavad tulud kaartidelt ja arveldustelt, märkis pank aruandes.

Swedbank Eesti 2018. aasta kasum ulatus 207 miljoni euroni, mis kasvas võrreldes 2017. aastaga 21% võrra. Panga teatel kasvas puhas teenustasutulu 3% peamiselt tänu suuremale kaarditehingutest, maksete töötlemisest ja varahaldusest saadud tulule.

SEB puhul ulatusid komisjoni- ja teenustasutulud 2017. aastal 40,4 miljoni euroni, kasvades võrreldes 2016. aastaga 2,5 miljoni võrra.

Äriliselt vajalik

Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil tõdes, et kaardimaksetasud on kaupmehele oluline kulu. Kaupmees maksab pangale ostusumma pealt kokkulepitud protsendi ja mida suuremaid oste kliendid teevad ja mida sagedamini kaardiga maksavad, seda rohkem peab kaupmees pangale tasusid maksma.

2015. aastal jõustus Euroopa Liidu määrus, mille kohaselt vähenesid kaardimaksete vahendustasud. Peil ütles, et kaupmehed hindavad määruse mõju erinevalt, suuremate kaupmeeste jaoks oli langus oluline, väiksemate jaoks mitte nii väga.

Tasude info on konfidentsiaalne. "Pangad ei luba seda teavet avaldada. Seega ei saa täpselt hinnata, kellele on pakutud paremaid tingimusi ja kui palju on pangad tasudes alla tulnud,“ selgitas Peil. Kuna tegemist on mahuäriga, siis võib Peili sõnul eeldada, et pangad teevad suurkaupmeestele paremaid pakkumisi ja väikekaupmehed peavad ehk suurema protsendi maksma oma ostusummalt.

Päris korralik summa läheb maha

Omanimelise juuksurisalongi pidaja Helen Heinroos tõdes, et kaardimaksed on kulukad ning iga aastaga näib tal selleks aina enam raha kuluvat. „Päris korralik summa läheb maha. Mõtlen, et mida kõike ma selle rahaga teha saaks,“ naeris Heinroos. Heinroosi sõnul pole teenustasule minev summa kindlasti vähenenud, vaid pigem kasvanud.

Hoolimata suurenevatest kuludest on kaardimaksest tema sõnul kindlasti rohkem kasu kui kahju. Ta selgitas, et kaardimaksete kasutamine on ettevõttele mõistlik juba äriloogikat silmas pidades, sest hõlbustab toodete müüki. Samuti tõdes ta, et kuna ka pangaautomaate pole palju ning kõikjal, on ka kliendil mugavam kaardiga maksta.

Suur kulu

Hambaraviteenust pakkuv Dentales OÜ ei näe kaardimaksetel mõtet. Ettevõtte juhatuse liige Triinu Võlli ütles, et kuna ettevõttel on vaid kolm kabinetti ning kõigis kabinettides käib töö kaks-kolm päeva nädalas, tundub kaardimaksetega toimetamine kulukas. „Mul ei ole mõtet kuurendiga võtta mingit seadet endale kabinetti seisma,“ ütles Võlli.

Võlli tõdes, et maapiirkondades kasutavad inimesed päris sageli ka sularaha. Neil, kel korraga raha kaasas pole, on võimalus maksta ülekandega. Võlli tõdes, et viimase puhul on siiski võimalus, et klient jätab arve tasumata ja on kliinikule võlgu.

Võlli ütles, et kuigi ta on mobiilsetest makseterminalidest kuulnud, pole ta neisse süvenenud.

Taxify teatas möödunud aasta suvel, et loobub kaardimaksete kasutamisest. Ettevõtte Eesti operatiivosakonna juht Martin Järve teatas toona meediale, et kaardimakseterminali kasutab vaid 3% klientidest. Samuti pakkus kaardimaksevõimalust vaid osa juhtidest.

Arveldamine sularahas ja kaardiga.  Foto: Andras Kralla

Pangad: teenus on odavam

Pankade teatel on kaardimakseteenus muutunud odavamaks. SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles, et kaardimaksete vastuvõtmine on kindlasti läinud ajas ettevõtjale soodsamaks. "Sellel on mitu tegurit, muu hulgas tehnoloogia – maht on suur ja nõuab automatiseerimist, kiirus ja efektiivsus on olulised," selgitas ta.

Allase sõnul on terminalide rendihinnad muutunud küllalt vähe, samas seadmed ise väga palju edasi arenenud.

LHV kaardimaksete tootejuht Indrek Kaljumäe lisas, et kaardimaksete kogukulu on viimase viie aasta jooksul muutunud kaupmeestele soodsamaks ja seda eelkõige tänu turu konkurentsile ja võimalusele pakkuda kaupmeestele kulupõhist hinnastust. Kulupõhine hinnastus tähendab hinnastusmudelit, kus kaarditehingu teenustasu kogukulu sõltub ka kaardi väljastaja vahendustasust.

Kaljumäe sõnul on viimase viie aasta jooksul terminalilahenduste hinnad mõnevõrra soodsamaks läinud, kuid mitte märkimisväärselt. Odavnemise põhjuseks on alternatiivsete lahenduste turuletulek. "Mõned turuosalised on praktiseerinud ka terminalide subsideerimist. Selline tegevus aga ei ole perspektiivis jätkusuutlik ega ka kaupmehele kasulik, kuna reeglina subsideeritakse kaupmehe kõrgema kaardimaksete teenustasu arvel, mis tähendab kaupmehe jaoks kokkuvõttes suuremat kogukulu," selgitas Kaljumäe.

Peil sõnas kaupmeeste kogemustele viidates, et viimastel aastatel ei ole kaardimaksetasud oluliselt muutunud, kulud on kasvanud pigem seoses ostusummade suurenemise ja kaardimaksete osakaalu kasvuga. Näiteks seisab SEB kodulehel, et vahendustasud ulatuvad olenevalt kaardigrupist 0,2–2 protsendini. Skeemitasu ehk maksesüsteemitasu 0,03–0,49 protsendini.

Euroopa Liit astus vahele

2015. aastal jõustus Euroopa Liidu määrus, mille kohaselt vähenesid kaardimaksete vahendustasud. Üks suuremaid muudatusi oli piirmäärade kehtestamine pankadevahelistele vahendustasudele, mille pank hiljem kaupmehelt kaarditehingute puhul sisse nõuab – maksimaalselt 0,2% deebetkaarditehingu ja 0,3% krediitkaarditehingu väärtusest, seisab Eesti Panga lehel.

Ehkki pankadevahelised vahendustasud moodustavad kaardimaksete tasust ainult osa, peaks see muudatus aitama kaardimaksete kogukulusid alandada. Piirmäärade kehtestamisega sooviti luua olukord, kus kaupmeeste kulusid ei mõjutaks see, kas kliendid ostavad kaupu ja teenuseid sularahas või kaardimaksega.

Kaardimaksete vahendamistasude määrus jõustus 8. juunil 2015 ja seda rakendati kolmes etapis. Eraisikute deebet- ja krediitkaarditehingute vahendustasu piirmäärasid (maksimaalselt vastavalt 0,2% ja 0,3%) rakendati alates 9. detsembrist 2015, kaardiskeemide ja töötlejate eristamist ja tasude läbipaistvust käsitlevaid ärireegleid aga alates 9. juunist 2016. Määrus võimaldas riigisiseste deebetkaarditehingute suhtes kohaldada viieaastast üleminekuperioodi, mida Eesti ei kasutanud.

Aina enam kaardimakseid

Kaardimaksete arv on Eestis kasvanud ning Eesti inimesed on Euroopas ühed aktiivsemad kaardiga maksjad.

Eesti Panga statistikast selgub, et kui 2010. aasta jaanuaris tehti müügikohas veidi enam kui 15 miljonit kaardimakset, siis möödunud aasta jaanuaris jäi tehingute arv juba 24 miljoni juurde. Viimane statistika pärineb möödunud aasta detsembrist ning siis tehti Eestis 28 miljonit kaarditehingut.

Samas on keskmine kaardimaksega tehtav summa püsinud pea muutumatuna – 2010. aasta jaanuaris oli keskmine summa 16 eurot, möödunud aasta esimese kuu puhul 17,5 eurot ning aasta viimasel kuul 19,3 eurot.

Eesti Panga kodulehel seisab, et Euroopa Keskpanga 2017. aasta statistika põhjal on Eesti inimesed Euroopa usinamate kaardikasutajate hulgas. 2017. aastal tehti Euroopa Liidu riikides keskmiselt 135 kaardimakset aastas elaniku kohta, Eestis oli näitaja aga pea kaks korda suurem, 238. Euroopas on Eesti selle näitajaga seitsmendal kohal, kõige rohkem maksavad pangakaardiga taanlased, rootslased ja britid.

Eestis on kaardimakse keskmine suurus Euroopas üks väiksemaid. Keskmine kaardimakse suurus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis Eestis tehtud maksete puhul 16,4 eurot, välismaal tehtud kaardimaksetel 28,2 eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt