Väinu Rozental • 13 veebruar 2019

"Seda võib nimetada ka pai tegemiseks"

Otepää metsandusfirma OÜ Ökopesa juhi ja omaniku Triin Peipsi sõnul ei öelda ettevõtjatele just üleliia sageli aitäh.  Foto: Kristi Kamenik

Ökopesa juhi ja omaniku Triin Peipsi sõnul on see, kui väikeettevõtjast kirjutatakse, tunnustus tehtule, mida võib nimetada ka pai tegemiseks.

Äripäev võttis ühendust gasell-ettevõtjatega ehk kiiresti kasvavate firmade omanikega, kellest oleme aastate jooksul kirjutanud. Ajendi firmadega uuesti ühendust võtta andis see, et eelmisel nädalal ilmus Äripäevas gasellfirmasid tutvustava sarja 100. lugu. Enamik gasellfirmadest, kellest Äripäev viie aasta jooksul on kirjutanud, tegutseb jätkuvalt ja tegutseb hästi.

Kasv on püsinud, aga kuidas?

Kui võrrelda ettevõtete käivet Gaselli TOPi lukku löömise aastal ja 2017. aastal, siis rohkem kui pooltel ehk 55 ettevõttel on käive kasvanud vähemalt 100 000 euro võrra. Suurima käibe kasvuga paistavad silma ekspedeerimisega tegelev OÜ Fast Train (käibe kasv 20,7 miljoni euro võrra), armeerimistooteid tootev OÜ Eesti Traat (9,9 mln eurot) ja kaubandusfirma KP Kaubanduse OÜ (8,8 mln eurot). Enam-vähem sama käibe on säilitanud 28 firmat ja 13 firmal on käive langenud. Äriregistrist on kustutatud üks endine gasellfirma ja kolme firma majandustegevus on soikunud.

Et ettevõtted jätkuvalt tublid on, näitab ka see, et viimase seitsme aasta jooksul on kaks firmat olnud Gaselli TOPis 5 korda, 6 firmat 4 korda, 15 firmat 3 korda ja 33 firmat 2 korda.

Töötajatesse tuleb hästi suhtuda

Viiekordse gasellfirma OÜ Trinidad Wiseman tegevjuht ja üks omanikest Ander Tenno nimetas kasvu esimese põhjusena mõistlikku suhtumist töötajatesse. "Samuti pikaajalisem vaade ärile. Ja võib-olla ka ettevõtte arendamine läbi erinevate tahkude, ilma et kuskil teeks suurt revolutsiooni."

Kasutajakogemust pakkuv IT-firma Trinidad Wiseman on olnud Gaselli TOPis neli korda ning on ka tänavuses kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 4,1 miljonit eurot ehk kolm korda enam kui 2013. aastal. "Nüüd on meie peamine kasv tulnud pärast ühinemist OÜ Wiseman Interactivega, selline hea sünergia tekkis sellest," ütles Tenno. "Laienes teenusteportfell, tegeleme ka tarkvara arendusega."

Meil on veel küllaga potentsiaali

Magaziini poeketti haldav KPG Kaubanduse on Gaselli TOPis olnud viis aastat jutti (2015–2019). "Oleme oma kaupluste arvu pidevalt suurendanud, proovime igasse linna jõuda ja arvame, et meil on veel potentsiaali küllaga," sõnas ettevõtte juhatuse liige ja kaasosanik Ursel Kaarna. Gasellilugu KPG Kaubandusest ilmus 2016. aasta märtsi algul ja vahepealsel ajal on vallutatud Kohtla-Järve ja Sillamäe ning avatud Tallinnas veel kaks poodi.

"Oleme neli korda olnud gasellide edetabelis, seega valisite omal ajal õige firma, kellest kirjutada," muigas Läänemaal turba tootmisega tegeleva OÜ Skywind juht ja omanik Erlend Kotkas. "Olen investeerinud tehnikasse, turbaväljadesse ja meeskonda – see on nüüd tagasi tooma hakanud." Gasellilugu Skywindist ilmus 2015. aastal, ettevõte on olnud kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis veel kolm korda. Küsimusele, kas ta on gasellistaatust oma äris kuidagi ära kasutanud, vastas Kotkas eitavalt. "Olen tüüpiline eestlane – tagasihoidlik."

Buum hakkab lõppema

Neljakordse gasellfirma (2014–2017) Eesti Traat arendusjuht ja üks osanikest Raigo Maandi ütles, et kui seni on ehitusturg nende äri hästi kandnud, siis nüüd hakkab buum lõppema. "Meie juba näeme, et tänavu käive ilmselt ei kasva, hea, kui eelmise aastaga samale tasemele jääb," prognoosis ta ja lisas, et eelmise aasta käive oli umbes 18 miljonit eurot.

See, et Eesti Traadist 2014. aasta veebruaris gasellilugu kirjutati, on Maandi sõnul olnud hea mainekujundaja. "Kui kaupa on vaja kätte saada ja ütled, et oled Eesti Traadist, siis väljastatakse kaup allkirja vastu ja raha kohe ei taheta, antakse maksetähtaeg," muheles ta.

Hoopis teine firma puhkes õitsele

Gasellisarja esimese kangelase, põdrasamblikust jõulupärgade ja lihavõttepühade kaunistuste tootja Räpina firma OÜ Mosolem käive pole gasellilikke hüppeid enam teinud. Küll aga on selliseid hüppeid teinud sama omaniku suurosalusega veetootja Verska Mineraalvee OÜ, mis oli Gaselli TOPis aastatel 2015–2017.

"Mosolemi toodang on hooajaline, ma olen rohkem arendanud oma teisi firmasid," rääkis Mosolemi juht ja omanik Toomas Sein. "Mosolem on olnud hüppelauaks näiteks OÜ-le Seto Line Reisid. See tütarfirma tegeleb turismiga, meil on Tartus kaks suurt laeva." Kuus aastat tagasi hakkas Sein käivitama eksootilist äriideed – safarituuride korraldamine Keenias venekeelsetele turistidele. "Sellest ideest ei saanud paraku asja, sest sealne koostööpartner hukkus 2017. aastal liiklusõnnetuses," lausus Sein.

Kliendi kaotamine ja valdkonna raskused lõid valusalt

Igal seitsmendal gasellisarjas figureerinud ettevõttel pole siiski pärast enam sama hästi läinud. Tosinal neist on käive kukkunud. Rahaliselt kõige enam, 1,5 miljoni euro võrra on kukkunud põllumajandusmasinaid müüva Valga firma OÜ Starfeld käive. Gasellilugu Starfeldist ilmus 2014. aastal. 2017. aastal oli ettevõtte käive 1,4 miljonit eurot.

"Käibe langus peegeldab põllumajanduse hetkeseisu," kommenteeris Starfeldi üks omanikest Toomas Starke. "Põllumajandusseadmete müük ei ole mahumüük. Kui ühel aastal uputab ja järgmisel kõrvetab, siis see mõjutab müüki. Ja turule on tulnud palju konkurente, kes kõik üritavad põllumeestele midagi pakkuda. Aga turg ise on põllumajandusettevõtete ühinemiste tõttu võib-olla hoopis väiksemaks jäänud." Starke lisas, et paar aastat tagasi loobus ta tegevjuhi kohast. "Starfeld saab selle aasta oktoobris 20aastaseks, mõtlesin, et aitab küll."

Jõgevamaa transpordifirma OÜ Kiired Kiirveod (kuni 2015. aastani OÜ T.Y.M.) juhatuse liikme Tõnu Mikita sõnul on ettevõtte käive langenud seepärast, et nad kaotasid ühe oma suurema kliendi. "Käive on küll langenud, aga oleme seni vee peal püsinud – oleme teenuse kvaliteedile rõhunud," lisas ta. Kiired Kiirveod eelmise aasta käive jäi 150 000 euro kanti.

Hiiumaal sadamateenust, majutust ja toitlustust pakkunud OÜ Roograhu Sadam käive on võrreldes Gaselli TOPi lukku löömise aastaga kukkunud 4,4 korda. 2017. aastal oli ettevõtte käive vaid 0,04 miljonit eurot.

"Kuna restorani pool muutus üha olulisemaks, moodustasin uue firma Hiiu Gruuv, mis tegeleb toitlustamise ja majutusega. Tahtsin, et restorani personal saaks äris osaleda, pealegi on minul vanust juba üksjagu," põhjendas Roograhu Sadama omanik ja tegevjuht soomlane Jari Lindroos käibe langust. "Roograhu Sadam tegeleb ainult sadamateenustega. Samas oleme restorani laiendanud – ehitasime klaasist terrassi vaatega merele."

Hiiu Gruuvi käive oli 2017. aastal 0,2 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus, kui varem oli Roograhu Sadamal.

„Meid lasti 100 000 euroga üle“

Gaselliloo kangelastest on üks ettevõte äriregistrist kustutatud – virtuaalset dokumendivahetust pakkunud OÜ Edisoft Baltic. Kaks firmat, audiitorteenust pakkunud OÜ Donoway Assurance ja betoonpõrandaid valanud OÜ Concrete Floors on sisuliselt tegevuse lõpetanud. Ettevõtete endised juhtfiguurid on asutanud uue firma: Vadim Dontšenko jätkab audiitorteenuse osutamist OÜ CroweDNW alt ja Ville Moor betoonpõrandate valamist OÜ Concrete Floors Grupp nime alt.

"Meid lasti 2017. aastal 100 000 euroga üle," põhjendas Moor, miks eelmise firmaga kehvasti läks. "Üks klient lubas töö eest maksta, aga ei maksnud ja ma ei tulnud olukorraga kuidagi toime. Müüsin oma korteri ja auto maha ning hakkasin otsast peale." Concrete Floors Grupil läheb hästi – firma käive oli 2017. aastal 0,6 miljonit eurot ehk veidi suurem, kui oli eelmisel ettevõttel.

Miks on gasellfirma, Põlva projekteerimisfirma Kulgur Projekt maksuvõlglane ja mitme aasta majandusaruanded esitamata?

Meelis Ainsoo, OÜ Kulgur Projekti omanik ja tegevjuht

Paar aastat tagasi tekkisid tõsised probleemid, sest me ei saanud klientidelt raha kätte. Mitu klienti läks pankrotti ja meile jäädi väga suured summad võlgu. See võttis tükiks ajaks – kuidas seda öeldagi – hoo maha. Kulgur Projekt praegu sisuliselt ei tegutse. Küll aga jätkan ma projekteerimisega, aga ei tee seda oma firma nime all.

Vahepeal hakkasime koos Valle Kuklasega üles ehitama uut firmat Bild Eco*. Aga nagu koostöös ikka, tekivad erinevad nägemused ja arusaamad asjadest. Praegu see firma sellisel kujul, nagu me plaanisime, ei toimi. Mina tegelen projekteerimisega omapäi ja Kuklase toodab kilpmaju Valmer Puidu nime all.

(Toimetuse märkus. Gasellilugu Kulgur Projektist ilmus 04.02.2016 ja kohe pärast seda võttis Ainsooga ühendust Põlvamaa kilpmajatootja OÜ Valmer Puit tegevjuht Valle Kuklase ja pakkus koostööd. 2016. aasta märtsis asutatud OÜ Bild Eco tegevust ei alustanudki.)

Lood väikefirmadest annavad tõuget

Need lood on ääremaa väikeettevõtetest, need lood on reaalsest elust, põhjendas Raplamaa gasellfirma Kaiu EKO Metall juhatuse liige Olavi Kold, miks ta teiste gasellfirmade tegemistest huviga loeb.

Sama moodi arvas enamik gasellfirmade juhtidest, kellest Äripäev on kirjutanud, ja kellega taas ühendust võtsime.

"Kuna gasellfirma juht on oma ala entusiast ja tegus inimene, on tema tegevusest ja mõtetest huvitav lugeda," ütles Tartumaal spoonitud pressuksi ja eritellimusel mööblit tootva OÜ Albero Balsa tegevjuht Ain Arbus. "Igaühel on oma nipid, kuidas edukaks saada."

Valga ettevõtte, põllumajandusmasinaid müüva OÜ Starfeld ühe omaniku Toomas Starke sõnul on suured ja tuntud ettevõtted kogu aeg meedias pildil, ent väikestest kirjutatakse harva. "Lood väikefirmadest annavad tõuget ja lisamotivatsiooni alustavatele ettevõtjatele, eriti neile, kellel pole võib-olla hästi läinud, et nad ikka jätkaks valitud teel," rääkis ta "Ma usun, et see on väikeseks motivaatoriks ka neile, kellest kirjutatakse."

"Kas gasellistaatus otseselt just ärile mõjunud on, ma ei oska öelda, aga inimlikust seisukohast on see tunnustus tehtule, kui väikeettevõtjast kirjutatakse. Seda võib nimetada ka pai tegemiseks," ütles Otepää metsandusfirma OÜ Ökopesa juht ja omanik Triin Peips. "Ega keegi ju tehtu eest aitäh ütlema ei kipu. Vastupidi, ettevõtjaid kogu aeg siunatakse, kui halvad ja pahad nad on ja maksavad väikest palka." Sõnakas Triin Peips esines eelmisel aastal Gaselli Kongressil.

100 artiklit gasellidest

Äripäev on viie aasta jooksul kirjutanud 100st erinevas valdkonnas tegutsevast gasellfirmast, neist 6 lugu (ilmusid 2014. aastal) on olnud tõlked sõsarväljaandest Delovõje Vedomosti. Ülejäänud 94 loo autor on Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental, oma kangelastega kohtumiseks on ta maha sõitnud kokku ligi 24 000 kilomeetrit.

Esimene gasellilugu ilmus 8. jaanuaril 2014 ja 100. lugu ilmus 25. jaanuaril 2019.

Gasellilugudes toovad ettevõtete juhid punkthaaval välja ka ettevõtte kiire kasvu põhjused, jagavad näpunäiteid alustavatele ettevõtjatele, iseloomustavad oma tegevust vanasõna kaudu ja avalikustavad unistuse, kus võiks ettevõte olla näiteks viie aasta pärast.

Gasellilugusid on ilmunud kõikides maakondades tegutsevatest ettevõtetest, kõige rohkem, 17 lugu on olnud Tallinna ettevõtetest ja kõige vähem on olnud Hiiu- ja Läänemaa ettevõtetest (mõlemast 3). Naisjuht või -omanik on olnud kangelaseks 13 loos, kuues loos on tegu nii nais- kui meesomanikuga.

Loo kangelaseks oleva gasellfirma kõrgeim koht Gaselli TOPis oli 40. koht (Ida-Virumaa hüdrotehnilisi töid teostav OÜst Akvamarin) ja madalaim koht oli 1112. (Võru bussireiside korraldaja OÜ Loodusreisid).

Loo kangelaseks oleva gasellfirma suurim käive Gaselli TOPi lukku löömise aastal oli Jõgevamaa metallkonteinerite tootjal OÜ-l Birger, 11 miljonit eurot ja väikseim käive oli Tallinnas piltide raamimisega tegeleval OÜ-l Ramino Art, 0,16 miljonit eurot.

Vanim gasellisarjas kajastamist leidnud ettevõte on Pärnus pikkvibusid ja nooli tootev TÜH Falco (registreeritud 22.01.1988).

Hetkel kuum