Swedbanki rahapesuskandaal kogub kaalu

Praegu võib Rootsi riigitelevisiooni SVT ajakirjanike kätte jõudnud materjalide põhjal järeldada, et Danske ja Swedbanki vahel liikus ajavahemikul 2007 kuni 2015 5,8 miljardit dollarit. Sellest summast 26 miljonit dollarit võis pärineda Sergei Magnitski avastatud maksupettusest ja 3,7 miljonit „puhastuskuuri“ läbinud dollarit kuulus 2014. aastal Ukrainas presidendiametist kukutatud ja Venemaale pagenud Viktor Janukovitšile.

Täpsemalt toimus Janukovitši rahapesu 2011. aastal: 3,7 miljonit eurot kanti üle läbi Leedu Swedbankis kontot omanud ettevõtte Vega Holding Ltd. Raha läks SVT andmetel Janukovitšit uurinud prokuröri altkäemaksuks. Lisaks sellele kanti üle veel ca 16 miljoni euro väärtuses raha.

Postimehe andmetel kasutas Swedbanki rahapesuks ka Vene oligarh Iskandar Mahmudov ja seda hulga suuremas ulatuses, vähemalt 1,4 miljardi euro jagu. Tehingud tehti Küprosel registreeritud ettevõtte Carbo One kaudu. Viimane oli üks Swedbank Eesti suurimaid kliente.

Kuigi Swedbanki juht Birgitte Bonnesen on korduvalt eitanud seost Danske rahapesuskeemiga, viidates, et Swedbank teenindab ainult kohalikke kliente, tsiteerib Dagens Industri Swedbanki siseraportit, kus tõdetakse, et pank teadis juba 2016. aastal ebapiisavast rahapesu tõkestamisest. Veelgi enam – Kuna Swedbanki toonane sisekontrolli juht rääkis Rootsi meediale rahapesuprobleemidest Baltikumis, siis "vallandas Bonnesen peagi jutuka juhi", kirjutas Dagens Industri.

"Kokkuvõte on see, et seal leidus puudusi, näiteks ülekannete jälgimises ja klientide tundmises. Eeldused kurjategijate kinnipüüdmiseks nägid lihtsalt natuke nõrgad välja ning neid tuli parandada," ütles üks raportiga tuttav isik Dagens Industrile. Mäletatavasti oli Brigitte Bonnesen ise 2011. kuni 2014. aastani Baltikumi üksuse juht.

Viimase nädala jooksul on Swedbank kriisi ohjeldamisel astunud mitmeid samme. Juba eelmisel nädalal teatas Swedbanki juht, et pangas hakkab sisejuurdlust tegema auditeermisfirma Ernst & Young. Siiski teatas Swedbank selle nädala teisipäeval, et Ernst & Youngi palkamine on siiski võimatu, kuna mainekas audiitor on uurimise all seoses Danske kaasusega.

Sestap otsustati, et sisejuurdlust hakkab tegema Forensic Risk Alliance, mis Swedbanki hinnangul vastab ülesande nõudmistele paremini. Auditeerija kannab uurimistulemused ette Swedbanki juhile ja juhatusele, tööga tuleb valmis saada enne 28. märtsi, kui uurimise tulemusi esitletakse aktsionäride üldkoosolekule.

Eile tuli avalikuks, et Swedbank ei jätnud enda suuromanikke pimedusse ja teatas juba enne skandaali avalikustamist eelmisel kolmapäeval võtmeaktsionäridele, et torm on tulemas. Selle tõiga tõi päevavalgele Dagens Nyheter. Uudis pani tegutsema Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo, mille peaprokuröri Thomas Langroti sõnul alustas büroo juurdlust panga siseinfo lekkimise kohta.

Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo kahtlustuse kohaselt informeeris Swedbank oma 15 suurimat omanikku enne teisi rahapesusüüdistuste kohta juba eelmisel esmaspäeval. Dagens Industrile kommentaari andnud Uppsala ülikooli börsi ja ettevõtlusõiguse professor Daniel Stattin ütles, et tegu on "selge kuriteoga" – börsiettevõttel on keelatud aktsia hinda mõjutavat infot ainult valitud omanikele edasi anda. Swedbanki võivad ees oodata trahvid.

Nähtavasti toimub kriisi ohjamine ka Swedbanki Eesti harus. Päev pärast skandaali avalikuks tulemist sõitis Eesti haru juht Robert Kitt Stockholmi väidetavalt pikalt plaanitud nõukogu koosolekule, mis polnud seotud rahapesukahtlusega. Kitt tõdes pärast koosolekut Äripäevale, et vastutusest on veel vara rääkida, sest kõik asjaolud pole selgunud.

Seejuures märkis Kitt eelmisel neljapäeval, et tal polnud enne kolmapäeva mitte mingisugust eelinfot lahvatanud rahapesuskandaali kohta. „Kui peaks ka täna keegi seda (eelteadmiste kohta –toim) küsima, vastan endiselt, et mina ja ka kolleegid oleme teinud kõik mis meie võimuses, et karmistada kontrolle, et need vastaks riskidele. Mingit eelinfot ei olnud ega saanudki olla,“ rõhutas Kitt.

Investor Oliver Peek ütles selle nädala teisipäeval Äripäevale, et temale teadaolevalt aeglustab Swedbank laenude väljastamist, sest pank on ressursid suunanud rahapesuskandaali lahendamisse.

Eelmisel kolmapäeval ütles Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, et Swedbanki rahapesu kahtlus on eelkõige meedia spekulatsioon. Päev hiljem aga tehti Rootsi kolleegidega ühisavaldus, kus tõdeti, et Swedbanki rahapesukahtlus on siiski äärmiselt tõsine.

„On äärmiselt oluline, et panga juhtkond suhtuks meedias esitatud kahtlustustesse samuti väga tõsiselt ning võtaks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada panga tegevuse vastavus seadustele ja regulatsioonidele.

Euroopa Liidus piiriüleselt tegutsevate pankade järelevalve on panga päritoluriigi ja vastuvõtva riigi ühine vastutus. Sellest tulenevalt on Eesti ja Rootsi finantsjärelevalve vahel välja kujunenud hea ja tihe koostöö Eestis tegutsevate Rootsi pankade tütarettevõtete, Rootsis asuva emaettevõtte ja pangagrupi kui terviku üle järelevalve teostamiseks,“ seisis avalduses.

Postimehe andmetel liikus Swedbanki Eesti haru kontodelt läbi 180 miljoni euro väärtuses kahtlast raha. Siinkohal on tuleb märkida, et kahtluseid tekitanud aastatel 2007 kuni 2015 juhtisid Brigitte Bonneseni ja Hakan Bergi kõrval Swedbanki Balti pangandust ka Erkki Raasuke (2006 kuni 2009) ja Priit Perens (2015 kuni 2017).

Äripäev hakkas Perensi ja Swedbanki probleemide vastu huvi tundma läinud aasta lõpukuudel. Perens keeldus kohtumisest, pangandusega kursis olevad inimesed püsisid kidakeelsed. Küll aga tõdeti, et see tekitas 2017. aasta suvel küsimusi, kui Perens oluliselt kohalt sisuliselt päevapealt lahkus. “Liigub igasuguseid jutte,” märgiti veel sel kuul Äripäevale.

Perens läks Balti pangandust juhtima tormilisel ajal. Pank maadles Lätis rahapesumuredega. Juba järgmisel, 2016. aastal trahvis panka Läti finants- ja kapitalituru komisjon. Swedbank pidi maksma 1,4 miljonit eurot. Nimelt põrus Swedbank klientide tehingute kontrollimises ehk siis jutt oli rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mittejärgimisest. 2017. aasta suvel lahkus Perens ootamatult kohalt.

Samuti on Äripäev proovinud saada kommentaari praeguselt Luminori panga juhilt Erkki Raasukeselt, kuid senini edutult.