Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Brexitist sõltub Eesti eurosaadikute arv
Sellest, kas britid suudavad Euroopa Liidust lahkumise üle otsustada või mitte, sõltub ka see, kas Eestist läheb Euroopa Parlamenti kuus või seitse saadikut.
Praeguste lepete järgi tuleks Suurbritannia lipp Euroopa parlamendi eest 2. juuliks alla võtta Foto: Reuters/Scanpix
"Tänase teadmise juures valib Eesti Euroopa Parlamenti seitse liiget," ütles valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg ERR-ile.
Kui Ühendkuningriik 29. märtsil - nagu hetkel kokku on lepitud - Euroopa Liidust lahkub, on Eestil Euroopa Parlamendis seitse liiget. Kui brittide lahkumine toimib pisut hiljem, aga siiski enne 2. juulit, kui Euroopa Parlamendi uus koosseis esimest korda kokku tuleb, on Eestil samuti seitse liiget.
"Kui Brexit lükatakse pikemalt edasi või jääb üldse ära, jääb Eestile kuus kohta," märkis Kirsberg.
ELi 27 liikmesriigi 350 miljonit kodanikku hääletavad europarlamendi saadikuid vahemikus 23.–26. mai. Praegu on parlamendis 751 kohta, kuid brittide lahkumise korral jääb sinna vaid 705, kirjutab Financial Times.
Praegu brittidele kuuluvatest saadikukohtadest 46 pannakse n-ö kõrvale, tulevaste liitujate tarvis. 27 kohta jagatakse praeguste liikmesriikide vahel. Muuhulgas kasvaks sellega Eesti saadikute arv kuuelt seitsmele.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.