Uudised
Ainult tellijale

La Muu uutele osanikele kiiret dividendi ei luba

La Muu tegevjuht Rasmus Rask ja nõukogu liige Katre Kõvask plaanivad laienemist nii ekspordis kui ka koduturul  Foto: Liis Treimann

Eesti suurim ökojäätiste tootja La Muu kaasab 400 000 eurot, sellest arvestatava osa fännidest väikeinvesteerijatelt, keda võiks omanike arvates kokku olla lausa 10 000. Kiiret dividendi neile siiski ei lubata.

Kogutava rahaga on plaanis mitmekesistada jäätiste formaati ja liikuda välisturule – peale Saksamaa vaadatakse ka Skandinaavia poole.

Rahahulk 400 000 eurot ei võeta kogu mahus pangalt – seda tehakse vaid kolmandiku ulatuses. Olulise osa panustavad praegused omanikud ning lisaks antakse ettevõttesse investeerimise võimalus La Muu tarbijatele. “Ideaalpilt oleks see, et meil on 10 000 aktsionäri. Heas mõttes rahvaaktsia ja investeerida saab ka inimene, kel on võimalik panustada 100–500 eurot,” selgitas La Muu tegevjuht Rasmus Rask, kuid lisas, et nad ei luba kiiret dividendi ja võrdles investeeringut pigem pensionifondiga.

Kasumid tahetakse reinvesteerida järgmisesse laienemisse. “Küll aga kõigil investoritel on võimalus aktsiatega kaubelda järelturul,” ütles nõukogu liige Katre Kõvask, et La Muu osalust saab osta Funderbeami keskkonnast.

“Pooleliitriste jäätiste segmendis on meil praegu turuosa 22%. Saime aru, et selles osas oleme liiga suureks kasvanud – järelikult on meil võimalus laieneda teistesse jäätiseformaatidesse,” rääkis Rask plaanidest.

“Tegelikult süüakse topsis olevat jäätist aasta läbi stabiilselt, selle müümisega muret ei ole, aga suur osa jäätiseturust keerleb soojade ilmade ümber. Kui päike paistab, siis inimesed tormavad poodi ja ostavad just vahvli- või pulgajäätist,” lisas La Muu nõukogu liige Katre Kõvask, kes selle aasta alguses liitus La Muu omanikeringiga.

Sisu sama, vorm teine

Kuigi sortiment ja tootlus kasvab, ei ole La Muul plaanis lähiajal füüsiliselt laieneda. “La Muu nii-öelda süda siin Telliskivis tehases jääb samaks: nii valmistamise protsess, köök kui ka tooraine. Mis muutub, on ainult tootmise lõppfaas ehk pakendamine eri formaatidesse,” rääkis Kõvask. Rask selgitas, et praegune käsitsi pakendamise süsteem on aeganõudev ega anna mingit lisaväärtust.

“Pooleliitrine jäätisepakk on praegu selline, mida ostetakse kas erilistel puhkudel või saavad seda lubada jõukamad inimesed. Kui jagada see 400grammide pakk neljaks 100grammiseks koonusjäätiseks, on ka hind tavatarbijale taskukohasem,” ütles, et Rask, et muutus teeb nende jäätise kättesaadavamaks ning ta ei karda tootmise laienemise juures kvaliteedilangust. Koonusjäätiseid aga sel suvel veel nautida ei saa – need loodetakse poeletile panna järgmisel aastal.

Peale Saksamaa ka Skandinaavia

Kuigi viimastel aastatel on La Muus töötajaid stabiilselt kümne ringis, siis seoses laienemisega palgati turundusspetsialist ning plaanitakse võtta juurde inimene ekspordi- ja müügisuunale, kuna nüüd on juba ka väljaveoplaanid vilja kandmas. Saksamaale saadeti äsja 5000 jäätist, mis on mai keskel ka sealsetel poelettidel.

La Muu jäätist müüb Saksamaal Globuse kett

Globus on rahvusvaheline hüpermarketite kett, mille aastakäive Saksamaal on 7,5 miljardit eurot. Kontsern tegutseb veel Luksemburgi, Tšehhi ja Venemaa turul. La Muu jäätis on esindatud kõikides Globuse keti Saksamaa filiaalides. Saksamaal on La Muu partner Eesti kapitalil põhinev hulgimüügiettevõte Ostseegrüne, mis esindab Läänemere piirkonna mahetootjaid saksakeelsetes riikides.

Lisaks Saksamaale alustatakse tööd ka Skandinaavia suunas. “Suures pildis me tahame paralleelselt ekspordiga siiski Eestis kasvada. Me ei usu, et siin on üks pilet, mis võidab. Portfelli peab tegema laiemaks ja peame hoidma mitu stsenaariumi käigus,” ütles Rask. Samuti käib pidev uute maitsete väljatöötamine ning plaan on, et sortimendist pool võiks olla vegan.

Konkurente võiks rohkem olla

Nii Rask kui Kõvask arvasid, et ka käsitööjäätised võiksid üle elada käsitööõlledele iseloomuliku plahvatuse. Poes on tekkinud viimasel ajal lai valik suuremate ja väiksemate tegijate õllesid ning inimesed tunnevad tänu sellele ka suuremat huvi ja proovivad samuti julgelt erinevaid tooteid. Samasuguse valemi järgi võiks siis nende arvates ka jäätiste vastu huvi tõusta.

“Praegu on meil muidugi mugav – suurtes poodides pole meie kõrval teisi käsitööjäätisi, aga teistpidi, rohkem hea ning erilise kvaliteediga toodangut turul, seda enam neid ostetakse,” kirjeldas Rask.

Eesti esimene ökojäätise tootja La Muu jõudis turule 2012. aasta detsembris. Samm-sammult kasvades on La Muu tänaseks jõudnud 835 000 eurose aastakäibeni ning on kättesaadav 280 kaupluses üle Eesti. Ettevõtte tootmine ja jäätisekohvik asuvad Tallinnas Kalamajas, Telliskivi loomelinnakus.

Tänavu kevadel muutus La Muu osaühingust aktsiaseltsiks. Ettevõtte omanikeks on Rasmus Rask (samuti tegevjuht) ning Priit Mikelsaar (juhatuse liige) ja 2019. aastal liitunud varasemad Premia juhatuse liikmed – Katre Kõvask, Silver Kaur ja Erik Haavamäe, kes moodustavad La Muu nõukogu.

Kapitali kaastakse ettevõtte 2 miljoni euro suuruse turuväärtuse juures, aktsiaid saab märkida 7. maist kuni 11. juunini. Investeerida saab alates 100 eurost ühisrahastusplatvormi Funderbeam kaudu.

Hetkel kuum