Läti kaubavedu Venemaale ja Valgevenesse takerdub päevadeks piiripunktis

Circle K ja Shell teatasid oma tegevuse lõpetamisest Venemaal, Neste on samuti Venemaa toorainest loobumas. Õliühingu juht Mart Raamat tõdeb, et mis puudutab naftasaadusi, siis on Eesti mõne teise piirkonnaga võrreldes pisut paremas seisus, lisaks on rahandusministeeriumil võti, millega leevendada hinnatõusu tagajärgi tarbijatele.

Energia ja toiduainete veetud hinnatõusule ei ole leevendust loota, sest Ukraina sõda mõjutab otseselt mõlemat, samal ajal ei suuda rahatrükile pidurit tõmmata ka keskpank.

Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata, samal ajal on hulgikaupmehed ahastuses, sest neil pole tagastatava kaubaga midagi peale hakata.

Lennud tühistatud, bussipiletid välja müüdud, rongipiletid metsiku hinnaga – kõige sellega peavad praegu arvestama Venemaalt lahkuda püüdvad inimesed. "Ma ei ole midagi sellist näinud!“ ja „See on kõige raskem aeg mu elus," ütlevad Peterburi bussilt maha astuvad põgenikud Tallinnas.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.