Konkurentsiameti ja Eesti Energia Excelid läksid risti. Miks küsis riigifirma rahvaelektri eest rohkem?

610 miljonit eurot maksma läinud Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam on oma seitsme eluaasta jooksul rikete ja hoolduste tõttu seisnud kokku pea neli aastat. Oktoobrist taas 45 päevaks remonti minevat jaama püütakse viimaks töökindlamaks muuta.

Augustis hinnapiirajal ära käinud Nord Pooli elektribörsil uut ja kõrgemat hinnalage ei tule, automaatsete hinnalae tõusude asemele tuleb tõenäoliselt uus metoodika.

Riiklikke toetusmeetmeid energiahindadega toimetulekuks jääb kaks: elektri universaalteenus ja kompensatsioon. Need kajastuvad automaatselt arvel, vaid OÜst kodutarbijal tuleb soodustuse saamiseks tee ametnikuni jalge alla võtta.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad eelmisel aastal 7359 gigavatt-tundi elektrit ja 4717 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga ligi 24% ja soojuse toodang 9%.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.