Inimesed tõmbavad unistusi koomale ja otsivad kodu Tallinna piiri tagant

Narvas otsib lähematel aastatel katusealust hulk ehitajaid, insenere ja õpetajaid. Praegu on maaklerite sõnul turul seisak ning kuigi kortereid on pakkuda palju, siis häid valikuid ikkagi napib.

Tallinnas ja Harjumaal valmis ehitatud ja veel müümata uute korterite jääk on kasvanud võrreldes mullusega mitu korda, aega annab see ostjale rohkem ja ka võimalust müügihinnale survet avaldada.

Tallinnas 100 miljoni euro eest kortereid omava ja Helsingi First Northi börsil kaupleva kinnisvarafirma Asuntosalkku turuväärtus on aktsiaturul tegutsevate investorite poolt hinnatud poole madalamaks, kui on nende vara koguväärtus. See pani mind mõtlema, kas peaksin nägema seda ostukohana või ohu märgina.

Elukondlikus kinnisvaras on madalpunkt ees, aga eurodes mõõdetuna enam mitte kaugel, rääkis kinnisvaraekspert Tõnu Toompark Äripäeva raadios.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.