Uluvad kõrbes: Uganda ja Palestiina elanikud ei saa Eesti krüptotinistajat kätte

Artikkel

- Uudised
- Olesja Lagašina
- 23. oktoober 2023 kell 3:00
Kuula
Uluvad kõrbes: Uganda ja Palestiina elanikud ei saa Eesti krüptotinistajat kätte
Ugandalastele reklaamiti dagcoini krüptovaluutat kui toodet, mis on valmistatud maailma tehnoloogiliselt kõige arenenumas riigis Eestis. Kahjuks ei saa mõned neist nüüd raha tagasi – ja mitte ainult enda oma. Ja mitte ainult Ugandas. Foto: Facebooki lehe ekraanipilt
Krüptoraha annab vaeste Aasia ja Aafrika riikide elanikele lootust muul moel kättesaamatule heaolule. Seda suurem on pettumus, kui nad satuvad internetiavarustes usaldusväärse partneri asemel kokku nutika sahkerdajaga ning krüptoraha osutub spekulatiivseks ja ebastabiilseks.
Äripäev ja Delovõje Vedomosti on juba varem kirjutanud välismaalastest, kes peavad end krüptoärimehe ja Eesti poliitiku Oleg Ivanovi tegevuse ohvriks. Aja jooksul on see nimekiri aina täienenud. Ivanov ise aga ütleb, et tema on ohver – petturid pressivad temalt raha välja ja kasutavad selleks vastutustundetuid ajakirjanikke.
Oleg Ivanov osales aktiivselt dagcoini arendamises. Selle krüptoraha levitamine üle maailma toimus projekti Success Factory kaudu, mille on Eestis loonud Nils Grossberg, kelle vastu algatati aasta tagasi kriminaalasi. Samuti on avaldatud, et Success Factory on eelmise Ponzi skeemi OneCoini kloon.
Tõendid selle kohta, et dagcoinidega kauplemisega seotud inimesed on jäänud rahata, on mitu. Kaebustest käib muu hulgas läbi nimi Oleg Ivanov. Näiteks teatas Ugandast pärit Nicholas Ssali Delovõje Vedomosti toimetusele, et Eesti ärimehega tekib probleeme. Katkend tema edastatud kirjavahetusest demonstreerib, kuidas on suhtlus kulgenud sellest hetkest, mil kasutaja oma raha Ivanovile üle kandis.
„Ma olen juba üle kandnud, härra, kuid pole münte kätte saanud. Palun, härra.“ „Kannatust.“ „Härra, ma olen oodanud juba kolm tundi. Ja nüüd Te blokeerisite mu ära. Härra. Palun,“ suureneb meeleheite aste kirjavahetuses.
Rohkemate kommentaaride jagamisest Ssali keeldus. Oleg Ivanov väidab, et ta ei tunne seda inimest isiklikult: „Kirjutanute ja kadunute seas oli palju erinevaid nimesid, neid kõiki on võimatu meeles pidada.“
Sagimine käib ka praegu
Pärast seda, kui dagcoini loojal tekkisid probleemid õiguskaitseametitega, jõudis Oleg Ivanov asutada kremlimeelse erakonna, osaleda parlamendivalimistel ja lahkuda Eestist Venemaale. Enda sõnul pole ta dagcoini enam ammu ostnud ega müünud: „Dagcoin sisenes ametlikult börsile, noteerimine toimus kaua aega tagasi, praegu pole sellel mingit mõtet,“ teatab ta.
Samal ajal jätkub dagcoini puudutav kriminaalasi ning teemagruppides võib leida sissekandeid, mis annavad tunnistust sellest, et Ivanov kas pole muutnud oma tegevussuunda krüptoraha vallas või on siis tõesti ise kelmide rünnaku alla sattunud.
Nii palub septembris Jordaania Facebooki-grupis Dagcoin Jordan abi kasutaja Cezar Cezar, kelle elukohaks on märgitud üks Põhja-Liibanoni linn. Kasutaja, kelle profiilil on Ivanovi foto, on jätnud talle maksmata. Kommentaarides kirjutatakse talle, et kaebajat ju ometi hoiatati.
Cezar ajakirjaniku sõnumile ei vastanud, samas Ivanov väidab, et viimase aasta jooksul on sotsiaalvõrgustikes loodud palju tema võltskontosid. "Ma pole ammu midagi totramat ja rumalamat lugenud, seepärast tegin lihtsalt ekraanipildi ja blokeerisin ta,“ räägib Ivanov. „Eesmärk on üks – määrida minu nime võimalikult palju poriga ja diskrediteerida mind meedias,“ väidab ta.
Kus kasutaja Cezar tegelikult asub, mis tema ja Oleg Ivanovi vahel juhtus, pole täpselt teada. DV masintõlke täpsust kinnitas araabia keelest tõlkija.Foto: Facebooki lehe ekraanipilt
Jordaanlane Mamoun Alfreihat rääkis Delovõje Vedomostile, et kandis Oleg Ivanovile korduvalt raha üle ja viimane saatis talle vastutasuks dagcoine. Mõni kuu tagasi saatis ta enda sõnul Ivanovile 22 000 dollarit, lootes saada 6,5 miljonit dagcoini, kuid seda ei juhtunud. Mamouni sõnul kandis Ivanov talle üle 500 000 dagcoini, seejärel veel poolteist miljonit ja piirdus sellega. „Pärast seda ei saanud ma temalt enam mingeid dagcoine, ta jäi mulle võlgu 4,5 miljonit dagcoini, st 13 538 dollarit,“ väidab Mamoun.
22 000 dollarit kantakse kaupleja krüptorahakotti, et tagastada dagcoinide kujul, kuid Mamuni sõnul ei tagastata kõike.
Sarnane lugu juhtus ka tema Palestiinast pärit tuttava Ahmed Shublakiga, kes kauples enda sõnul Ivanoviga edukalt viis aastat, kuni viimase ajani, mil sai temalt vaid 1 miljoni dagcoine oodatud 4 miljoni asemel. Ahmed hindab oma kahjusummat 10 150 dollarile. „Tegin temaga viis aastat äri. Mu sõber saatis raha (Ivanovile – toim) Binance’i kaudu ja mina teise platvormi Tronlinki kaudu,“ selgitab Ahmed.
„Liiga palju on paanikat ja liiga palju küsimusi,“ vastab väidetav Oleg Ivanov mehele, kes väidab nüüd, et jäi ilma mitte ainult enda, vaid ka klientide rahast.
„Ta ei taha meile mingeid dagcoine anda ega meie raha tagastada ja iga kord, kui ma temaga räägin, blokeerib ta mu ja solvab mind. Ja annab meile pidevalt lubadusi, millest ta kinni ei pea,“ räägib Mamoun.
Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et mõlemad ei kaotanud mitte ainult isiklikke dollareid, vaid ka oma klientide raha. Nii jordaanlane Mamoun kui ka palestiinlane Ahmed investeerivad krüptovaluutasse teistelt inimestelt kogutud päris raha. Nii jäi Mamoun Ivanoviga pooleli jäänud tehingus oma sõnul ilma Saudi Araabia klientidelt saadud umbes 9000 dollarist. „Nad andsid mulle raha, et ostaksin dagcoine ja saadaksin need neile. Kui ma kaotasin lootuse, et Oleg mulle dagcoinid või raha üle kannab, võtsin laenu ja tagastasin raha klientidele,“ räägib Mamoun.
Ivanov eitab süüdistusi kategooriliselt, väites muu hulgas, et nii kummalist krüptovaluuta vahetuskurssi, millele Mamoun viitab, pole kunagi olnud ning juba ainuüksi sel põhjusel kinnitavad toodud arvud lahknevust tõega.
Ivanovi sõnul on tal olemas kirjalik kinnitus, et neil inimestel ei ole tema vastu pretensioone. „Olen kõiki kirjutanuid palju kordi kohtusse kutsunud, aga nad muidugi ei ilmu tõendite puudumise tõttu kohale, ei anna oma isikuandmeid (milleks varjata, kui inimene on sulle võlgu?) ja mul pole aega neid taga otsida,“ väidab ta.
Nad pressivad mult raha välja
Pärast eelmise artikli avaldamist hakkasid mulle kirjutama mitmesugused petturid (Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidest) ning üritasid mult raha välja pressida ähvardustega, et võtavad ühendust ajakirjanikega, omades väidetavalt tõendeid minu nelja-viie aasta taguste võlgade kohta.
Sealjuures saatsid nad mulle tõendina võltsingu minu väidetavalt nelja-viie aasta tagusest kirjavahetusest nendega WhatsAppis, kuhu neil õnnestus avatari asemel sisestada minu fotod tänavusest valimiskampaaniast. Lisaks olid paljud neist võltsingutest nii naeruväärsed, et neil õnnestus isegi minu nimi valesti kirjutada (Ivanovic, Ivonov, Ivanovs jne). Samuti on viimase aasta jooksul Facebooki, Instagrami, TikToki ja teistesse võrgustikke loodud palju minu võltskontosid. Eesmärk on üks – minu nime võimalikult palju poriga loopida ja mind meedias diskrediteerida.
Algul raiskasin ma veel nende peale aega ja üritasin mingit teavet hankida, kuid sain kiiresti aru, et selle taga on samad inimesed ja nende missioon ei ole väidetavalt tekkinud olukorda lahendada, vaid mind võimalikult paljude oma väidetavate pretensioonidega pommitada ja raha välja pressida.
Teiste seas pöördus minu poole ka keegi Ahmed lugudega, et ma jäin väidetavalt talle ja tema sõbrale Mamounile võlgu 10 000 dollarit (summad muutusid iga kord võluväel). Kui mu juristid nendega ühendust võtsid, kirjutas Mamoun, et ma ei ole talle midagi võlgu, et Ahmed on talle võlgu ja mina peaks nagu Ahmedile maksma.
Mamouni isikuandmete päringule ei vastanud ta midagi, keeldudes neid andmast, Ahmed aga saatis mulle meiliga oma skaneeritud passi ning samas kirjas kirjutas mulle suvel meili teel teate vabandustega, milles ta kinnitas, et ma isiklikult ei ole talle midagi võlgu, minu vastu ei ole mingeid pretensioone, tema kontole murti sisse ja häkitud kontolt saadeti minu kohta võltssõnumeid igale poole Facebooki ja muudesse allikatesse.
Minu advokaatide ettepaneku peale koostada kirjalik allkirjadega dokument Mamoun keeldus, Ahmed hakkas aga jälle ajama mingit jama, misjärel blokeerisin nad mõlemad. Üritasin mitu korda nendega kokkuleppele jõuda ja olukorra kirjalikult allkirjastatud dokumendina fikseerida, aga inimestega, kes öösiti ja nädalavahetustel teile, teie lähedastele ja kolleegidele igasugust jama kirjutavad, siis vabandavad mõlemad mitu korda selle pärast ja siis kordavad sama asja uuesti, on seda võimatu teha. Mul lihtsalt pole füüsiliselt aega ega tahtmist tühja asjaga tegeleda.
Oleg Ivanov
Kreks-feks-peks ehk kuidas kõrbes rahapuud kasvatatakse
Kõigis eelnimetatud riikides kaubeldakse kurikuulsa dagcoiniga jätkuvalt, hoolimata sellest, et sellel krüptovaluutal on peaaegu algusest peale olnud kahtlane maine ning selle looja vastu on algatatud kriminaalasi. Põhjus on selge: enamik neist on kõrge tööpuudusega vaesed riigid, kus pole palju võimalusi rikkaks saada.
Jordaanias on noorte töötuse määr Maailmapanga andmetel umbes 50%, aasta tagasi istus riigis töötuna iga neljas inimene. Pole üllatav, et omamata muud rahateenimise võimalust, kauples umbes 129 000 jordaanlast aktiivselt krüptovaluutaga isegi pärast seda, kui Jordaania keskpank poolteist aastat tagasi krüptokaubanduse sisuliselt keelas.
Mõned seostasid keeldu just dagcoini agressiivse levikuga riigis, mida ajakirjandus nimetas püramiidskeemiks. Sellegipoolest jätkus dagcoinidega kauplemine, sealhulgas sotsiaalvõrgustike (Facebook) ja kiirsõnumite (Telegram) kaudu.
„Krüptovaluutaga kauplevad jordaanlased pöörduvad välismaal asuvate maaklerite või traditsiooniliste meetodite poole, nagu näiteks sularaha maksmine krüptovaluuta omanikule, mille peale viimane kannab krüptovaluuta elektrooniliselt nende kontodele,“ kirjutas väljaanne Al-Monitor, märkides, et krüptovaluutatehingud ise ei ole hoolimata keskpanga keelust Jordaanias kriminaalselt karistatavad.
Samas pole ka seadust, mis tagaks selliste tehingute ohutuse, mistõttu kauplevad jordaanlased krüptovaluutaga omal riskil, mida teiste riikide krüptokauplejad ära kasutavad.
Palestiinas positsioneeris dagcoin end suurepärase vahendina Iisraeli sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ja majandusvabaduse saavutamiseks. Selles piirkonnas ei räägitud ka enne sõda mingist heaolust: seal on ka ülikõrge tööpuuduse tase, kusjuures selle all kannatavad enim kõrgharidusega noored – Gaza sektoris ulatus see 2022. aastal 73,9%ni (noorte seas üldiselt oli see 62,3%), mis on kõrgeim näitaja maailmas.
Pole raske ära arvata, et just see inimrühm – arvutioskuste ja inglise keele oskusega töötud noormehed näevad enda jaoks võimalust krüptorahaga kaubeldes läbi lüüa. Samuti tuleb märkida, et krüptovaluutat kasutatakse piirkonnas aktiivselt ka vähem rahumeelsetel eesmärkidel: probleem, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks, on olnud teada juba pikka aega ja seda on arutatud ka ÜRO tasandil.
Success Factory reklaam lubas dagcoini kasutajatele kõike, mida nad iganes tahavad.
Ugandas elab umbes kolmandik elanikkonnast allpool vaesuspiiri, ka selle riigi elanikud kasutasid krüptoraha aktiivselt taevatrepina: Chainalysise platvormi andmetel laekus neile 2019. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini krüptoraha ligikaudu 4,8 miljardi dollari eest. 2022. aasta kevadel kaalus riigi keskpank isegi enda digivaluuta emiteerimise võimalust, kuid juba selle aasta aprillis tunnistas riigikohus krüptovaluutad seadusevastaseks.
Selle taustal ei kiirusta krüptotehingutes kannatanud isikud ametivõimudele kaebusi esitama. Ohvrid ei saa probleemi lahendada, kaevates Eestist pärit petturi üle krüptoplatvormi haldajatele. Ahmedi sõnul ei paku tema kasutatav Tronlinki platvorm seda võimalust üldse. Kannatanud hindavad problemaatiliseks ka väljavaadet kohtusse pöörduda: „Mina olen Palestiinast. Minu jaoks on liiga raske kohtusse minna, kuid ma võin juristi palgata,“ ütleb Ahmed.
Muide, seni pole keegi neist seda teinud – nagu ka eelmise loo tegelased, millest DV pool aastat tagasi kirjutas. Kannatanud selgitavad seda sellega, et Eesti võimuasutuste kaudu võlgade sissenõudmine on tülikas ja kulukas, ehkki lubavad sellega kunagi tegelema hakata.
Politseile tuleks kirjutada
„Politseisse ei ole mingeid sellekohaseid avaldusi laekunud. Igaüks, kes leiab, et teda on petetud, peaks võtma ühendust politseiga, kirjutades veebipõhise avalduse. Ühendust saab võtta ka meili teel: [email protected]. Politseile saab avalduse esitada ka välismaalt,“ kommenteeris politsei pressiesindaja Leana Loide. Tema sõnul on kõikvõimalikud investeerimiskuriteod üldiselt laialt levinud, olenevalt asjaoludest on politsei neid uurinud kelmuse (KarS § 209), investeerimiskelmuse (KarS § 211) või arvutikelmuse paragrahvi (KarS § 213) alusel.
Isegi kui end ohvriks pidavad inimesed Ivanovi peale Eesti politseisse avalduse esitavad, pole teda lihtne kätte saada.
„Viibin Venemaal, tegelen ehituse ja krüptoga. Ma ei näe põhjust lähiajal tagasi pöörduda, olukord venekeelsete inimeste õigustega Eestis ainult degradeerub ja süveneb, majandus laguneb ning riik langeb kiiresti vaesusesse ja sõjaolukorda Venemaaga. Ma ei taha elada sellises natsionalistlikus koopaviletsuses,“ teatas Oleg Ivanov.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum