Üha kõlavamad hoiatused NATO seest võimalikust Venemaa rünnakust tekitavad rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- miks peavad mitmed Euroopa pealinnad Venemaa võimalikku rünnakut pigem aja kui tõenäosuse küsimuseks;
- kuidas seostuvad Kremli tuumaähvardused Kaliningradi, NATO ja Euroopa sisepoliitiliste arvutustega.
Ühestki hinnast seda ei näe, kuid Lähis-Ida naftaeksport on tõusnud kõrgeimale tasemele alates USA-Iraani sõja algusest enam kui pool aastat tagasi. Tõsi, veel kolmandik on sõja-eelsest tasemest puudu ning kõige suurem mure polegi toornafta, vaid rafineeritud kütustega, millest jõuab turule kõigest pool sõja-eelsest tasemest.
Küsimus, kas Donald Trump on tõesti valmis lühiajalise poliitprofiidi nimel peatama diislikütuse ekspordi, tekitab üha tõsisemat peavalu nii Ladina-Ameerikas, mis on USA kütuse suurim ostja, kui ka Euroopas, mis tarnib iga kuu 10 miljonit barrelit Ühendriikide diislikütust ja petrooleumi.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku
reedeti ilmuv uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing Kuklas tuksuva valuna ootab aga küsimus Euroopa julgeolekust. Juba mitu nädalat keerleb eri pealinnades dokumente sellest, kuidas Venemaa valmistub rünnakuks mõne NATO liikmesriigi suhtes. Vaidlus paistab olevat seejuures rohkem küsimuse üle “millal”, mitte “kas üldse”.
Viimase 7 päeva olulisemad uudised
Briti politsei reageeris pühapäeva varahommikul terroriohule Lääne-Inglismaal Fairfordi õhuväebaasis, mida kasutavad USA strateegilised pommitajad sõjas Iraaniga. Lennuvälja lähistel vahistati viis meest, kes said hiljem kautsjoni vastu vabaks. Hiljem vahistasid võimud terrorikahtlusega ka ühe Briti-Iraani topeltkodaniku, misjärel teatas riigi peaminister Andy Burnham, et on alust kahtlustada Iraani režiimi vandenõu. Sama väitis varem ka USA, Iraan seevastu lükkas süüdistuse kategooriliselt tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi sotsiaaldemokraatide juht Magdalena Andersson teatas, et tal pole piisavat toetust enamusvalitsuse moodustamiseks.
USA president Donald Trump võttis hiinlased suurejooneliselt vastu, kuid ei ole selle eest suurt midagi vastu saanud, ütles Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik kahe suurliidri kohtumist analüüsides.
Soomerootslase Peter Sarlini kaasasutatud kaitseidu NestAI loob Tallinna mitukümmend töökohta ja tahab laieneda üle kogu NATO idapiiri.
Euroopa juhtide hoiatused ja meediakajastus võivad jätta Venemaa ohust suurema mulje, kui Putini tegelik võimekus õigustab, ütles New Yorgist ÜRO peaassambleed kajastav Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees.
Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.