Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vetevool: Venemaal sõltub äri poliitikast

    Mati Vetevool on perega loonud ettevõtte M.V.Wool, mis on kalaturul vastu pidanud juba 25 aastat.

    M.V.Wool AS omab kahte kalatööstust. Üks asub Vihterpalus Harjumaal, seal toodetakse kuumsuitsu kala ja kulinaariatooteid kalast. Teine tööstus valmis 2010. aastal. Tallinna lähistel Hüüru külas toimub 4500 m2 kalade fileerimine, soolamine, külmsuitsutamine ja valmistoodangu pakendamine. Seal asub ka kontor, tooraine ladu ja logistikakeskus ning kauplus.
    Kalahind Norras on kallim kui Euroopas
    Kalahinna läbirääkimised on olnud rasked. Ennast peab tõestama stabiilse ja maksejõulise koostööpartnerina. M.V.Wooli müügidirektori Indrek Rajangu sõnul on värske kala hinnad maailmaturul väga kõikuvad. "Kogemused on meil ostuläbirääkimistel suured. 1997. aastast alates toome vähemalt ühe rekkakoorma kala Norrast igal nädalal, see on umbkaudu 19 tonni. Vähem ei ole mõtet tuua, transport läheb kalliks," rääkis Rajangu. 
    Praegu on M.V.Wooli põhilisteks koostööpartneriteks kolm Norra kalaettevõtet, kellelt iga nädala alguses uuritakse hindasid. "Norrakatega ei ole võimalik head hinda varem kui nädal enne meie kaupluste kalakampaaniaid kokku leppida, " rääkis Rajangu. "Kui meil on kala kindlasti Norrast tarvis, siis reede peale kokkulepet jätta ei saa, sest siis puudub kindlus, kas kala on üldse saada, oma kogused tellime alati teisipäeval või kolmapäeval," selgitas Rajangu. "Samas, kui ikka pakutakse hea hinnaga kala, saame selle üldjuhul ära osta, isegi kui hetkel kuskil kaubandusketis pole kampaaniat kokku lepitud - meie tagalaks on tööstus, kus saame kala alati ära kasutada oma erinevate toodete valmistamiseks."
    Mati Vetevoolu sõnul elab kalatööstusettevõte käibe arvelt, samas väljamüügihinda on väga raske tõsta. "Euroopas ongi sama kala hind madalam, kui Norras. See on nii alati olnud, vaadake statistikat. Kui aga rääkida üldse kalatöötleja kasumlikkusest, siis näiteks Soome kalafirma kasumlikkus on 23-28 %, meil on umbkaudu 5% ja siis on tegu hea aastaga," ütles Vetevool.
    Rajangu sõnul nemad kui tarnijad alla omahinna kala ei müü. "See, et kampaaniakalale pannakse väga väike hind või sooritatakse miinusmüük, on kaupluste turundusotsuste teema," selgitas ta. "Värsket kala müüakse sageli soodsamalt, et meelitada kliendid kauplusesse ning siis ostetakse ka muid asju ja sellega teenitakse kala madal hind tagasi."
    Koostöö Eesti kalakasvatajatega võiks parem olla
    M.V.Wool teeb koostööd ka Eesti kasvatajatega ning kaluritega, kuid neil on aeg- ajalt probleemiks olnud stabiilsus ning teinekord ka kokkulepetest kinnipidamine. Vetevoolu kinnitusel on aga kõik Eesti kasvatajad ja kalurid oma pakkumistega oodatud. "Ahvenat, haugi, koha, lesta ja angersäga ostame Eesti kasvatajatelt ja kaluritelt. 2013. aasta Eesti parim toiduaine oli Leoki kalakasvatusest tulnud angersäga, mille meie oleme ära marineerinud," rääkis Vetevool. "Kahjuks on aga kõige suurem probleem Eesti koostööpartneritega selles, et ei suudeta oma kokkulepetest kinni pidada ja sageli ei teata isegi oma kasvatuses olevat kalakogust ja nii ei saa täita oma lubadusi," selgitas Vetevool.
    "Kui juba ükskord on probleem tekkinud, siis arvestame seda ka järgmine kord, kui sama kalapakkuja soovib meiega koostööd teha," lisas Rajangu.
    Ekspordimahud peavad suurenema
    M.V.Wool on perefirma, kelle eesmärk on olla stabiilne ja liikuda edasi väikeste sammudega. Indrek Rajangu sõnul neil maailmavallutuse plaane ei ole, kuid nad püüavad jõudumööda areneda. "Ekspordi suunal pingutame kõige rohkem. Hetkel ekspordime Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Iisrael. Tänu ekspordile on käive kolmandiku võrra tõusnud," rääkis Vetevool. Ta lisas, et eesmärk on suurendada eksporti niipalju, et uue tootmise võimsus oleks kogu aeg maksimumis. "Vene turule ei taha minna, see on liiga ebakindel turg, liiga palju sõltub äri seal poliitikast," rääkis Vetevool.
    Indrek Rajangu lisas, et Kalaliit on neile väga suureks toeks olnud ekspordi vallas ning suure tõenäosusega hakkavad nad kala tarnima ka Jaapanisse. "Lähiajal näemegi kõige suuremat tulevikuperspektiivi just Tokio ja Dubai suunal," mainis Rajangu.
    Teatepulga ülevõtja on olemas
    Mati Vetevoolu sõnul on ta õnnelik ettevõtja - pere seest tuleb ettevõtte järgmine juht, kellele on ettevõte üle anda, kui on tahtmine pensionipõlve pidama hakata.
    "Kogu järelkasv, lapsed ja lähedased on seotud ettevõttega. Lapselaps ütles lasteaia lõpetamisel, et tema tahab tulevikus suure kalatööstuse juhiks saada. See soojendab südant ja annab hea enesetunde," ütleb Vetevool kui uurida, millal on plaan pensionipõlve pidama hakata. "Siis hakkan kala püüdma, see on mu hobi ja armastus," lisas ta.
    TAUST
    " AS M.V.Wool asutati 1988 aastal. Tänaseks on M.V.Wool tõusnud üheks suurimaks kalatootjaks ja müüjaks Eestis.
    " AS M.V.Wool rendib müügilette Selveris, Laagri Maksimarketis, ABC Supermarkets Viimsi kaupluses ja Solarise Keskuses. Samuti on nende partnerid Rimi Eesti Food AS, Maxima, Prisma Peremarket AS, ETK süsteem ja Kaupmees AS hulgiladudes. Lisaks kasutavad nende toodangut erinevad toitlustusettevõtted ja majutusasutused.
    " 2012. aasta müügitulu oli 14 312 209 eurot, müük Eestis oli 10 796 486 eurot ja ekspordi müügitulu oli 3 515 723 eurot.
    " Ettevõttes töötab 160  töötajat.
    " AS M.V.Wool omab ISO22000:2005 sertifikaati ja Kosher ning HACCP sertifikaate.
    " AS M.V.Wool valiti EVEA poolt 2013. aasta parimaks pereettevõtteks.
    " Eesti parim toiduaine oli 2013. aastal M.V.Wooli marineeritud angersäga.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuidas ikkagi rikkaks saada? Miljonärid ise annavad nõu
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.