- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,31%69 887,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,81
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,31%69 887,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millal saab ID-kaardist ka päriselt asja?
Enne uue toote/teenuse loomist peetakse reeglina nõu ka turundajatega, stiilis, kas me selle asja ka suuremale massile maha müüdud saame. ID-kaardi loomisel jäi see samm vististi vahele. Vägisi tundub nii, et mõned patsiga poisid panid end piltlikult öeldes paariks kuuks keldrisse luku taha ja tulid välja millegi omateada suurepärasega, millega meie ehk lõppkasutajad peame nüüd hakkama saama.
Mõnda aega üritati rahvale maha müüa ID-kaarti kui head, turvalist ja mugavat toodet, mis peaks meie elu lihtsamaks tegema. Kasutaja vaatepunktist piirdub asi aga tihti esimese pettumusega. Selleks, et ID-kaarti kasutama hakata, on ju lisaks kaardile vaja ka kaardilugejat, internetiühendusega arvutit, PIN koode, sertifikaate, aega, IT teadmisi ja spetsiaalset ID tarkvara. Arvutiga mitte nii väga sinapeal olevale inimesele mitte just väga mugav ja lihtne.
Kuigi tänaseni puudub ID-kaardil piisav kasutusvaldkond ning selle kasutamine on suhteliselt raske, on kaardil siiski suur potentsiaal. Iseäranis avar arenguruum on vastava knowhow ekportimisel välisriikidesse, kus samalaadse teenuse arendamine on alles algfaasis. Eestlane kui kaardi katsejänes on küll pisut ebamugavas positsioonis, kuna kõik uus tundub alguses võõras ja ebavajalik. See aga ei ole piisav argument arenduste kõrvalejätmiseks, pigem vastupidi - inimesi tuleb julgustada kaarti kasutama ning kaardi enda kasutusvõimalusi tuleb suurendada. Nii tõuseks lumepalliefektina ka kaardi kasutajate üldarv.
ID-kaardi kasutajate seas tehtud uuringud näitavad, et kes korra selle piinarikka tee on maha käinud ja kaardi kasutamisvõimalused enda jaoks avastanud, siis jääb enamasti ka kaardi truuks kasutajaks. Seega, mis paneks inimesi seda läve ületama? Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) eestvedamisel on toimumas selle läve lihtsamaks ületamiseks kampaania, mille läbiviimise võitis konkursi korras Division. Divisioni lahendus põhineb püstitataval maailmarekordil, saamaks ühele dokumendile võimalikult palju digitaalseid allkirju.
Tõenäoliselt küsivad siinkohal paljud lugejad, miks peaks selline maailmarekord neile üldse korda minema. Aga miks ka mitte? Tsiteerides RIA nõunikku Riho Oksa: ”Kui eestimaalased andsid lätlastele ja leedukatele Teeme Ära kampaaniaga põhjuse enda metsad puhtaks teha, siis miks mitte anda neile ka järgmine eesmärk – digiallkiri kasutusele võtta.” Tõepoolest, Eestil on taas kord võimalus end eesrindliku e-riigina maailmakaardile saada, sest digiallkiri on mujal maailmas veel suhteliselt tundmatu asi.
Maailmarekordit selles vallas püstitada ei olegi teab mis keeruline. Kaardile on klientuuri Eestis veel küllaga ja ega eriti kaugelt otsima ei peagi, sest ainult natuke üle 10% ID-kaardi omanikest kasutavad selle elektroonilisi võimalusi. Seega on Eestis vähemalt 900 000 inimest, keda „rünnata”. Püstitatud eesmärk koguda vähemalt 50 000 häält on küll kõrge, aga kampaaniat plaanides ei tohigi latti liiga madalale seada, muidu ähvardab laiskus ;)
Selleks, et asi õnnestuks, on kampaanias kasutusel nii tava- kui ka erinevad alternatiivturunduslahendused. Tuleb ju arvestada erinevate kasutajatüüpide ja nende vajadustega ja lõpuks tegema asja võimalikult lihtsaks, sest ka näiteks pensionär on potentsiaalne hääletaja. Kasutusel on nii teleklipp, erinevad raadiolahendused, pisikesed reklaamkleebised Eesti populaarsetel toodetel (sh Fazer & Tallegg), laiaulatuslik bännerikampaania Internetis ja lõpuks ka veel Hansapanga kontorites paiknevad ”hääletusboksid”.
Ja siis lõpuks, mis on asja iva? Nimelt see, et on võimalik turundada midagi sellist, mis algul näib lootusetu. Mida erilisem on toode, seda erilisem peab olema ka lahendus, millega see inimesteni viia. Head hääletamist!
Artikli autor Ants Anupõld on Momentum Eesti projektijuht.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele