Suletud rahakotirauad venitavad kriisi veelgi pikemaks

Arusaadavalt on iga inimese valupiir erinev ning äärmused eksisteerivad alati, kuid sarnane lähenemine võiks aidata end positsioneerida. Positsioneerimise all mõtlen just hinnangut, kui vastupidav olen mina koos oma olemasoleva tulu ning kulustruktuuriga võimalikele konkreetsetele majandusest tulenevatele tagasilöökidele juhul, kui need tabavad just mind või minu leibkonda.

Kas tarbimisele julgustamine aitaks majandust? Näiteks on Soome proovinud hoopis seda teed mina, et julgustada inimesi teadlikult jätkama tarbimist ja mitte säästma, kui selleks otsest vajadust pole. Soome viis aasta alguses läbi suure kampaania, mis rõhutas inimestele ja ettevõtetele nende senise tarbimise jätkamise olulisust. Kampaaniale oli nii pooldajaid kui ka vastaseid. Kuigi sisetarbimise jätkumisest üksi majanduskriisist väljatulemiseks ei piisa, on selle asja positiivne pool kindlasti tööhõive ülalhoidmine. Mida rohkem inimesed säästma hakkavad, seda enam väheneb tarbimine, seda rohkem kannatavad ettevõtted, üha rohkem inimesi kaotab töö ja tekibki lumepalliefekt.

Meie suureks miinuseks võrreldes põhjanaabritega on eestlaste vähesed säästud. Rohkem tarbimisele orienteerituna oleme jätnud tagavara kogumise tähelepanuta. Just languse aeg toob see selle kitsaskoha hästi esile. Praeguses majandussituatsioonis märkame hästi, et meil oleks palju kindlam tunne, kui omaksime vähemalt poole aastapalga jagu sääste. Keskmisel eestlasel on seda aga heal juhul ühe või kahe kuupalga ulatuses, kui sedagi. Kindlasti pole kunagi liiga hilja säästmisega alustada ja eks rasked ajad panevad inimesi ka rohkem tagavara kogumisele mõtlema.

Tõenäoliselt riigi üleskutse eraisikuid tarbima julgustada hetkel suurt mõju ei omaks. Inimesed, kellele buumitingimustes pakutud soodsad laenuvõimalused kujundasid illusiooni oma rahalistest võimetest, on täna pettunud ja hirmul tuleviku ees. Lühikese ajaga omandati oskus ohtralt tarbida, millest võõrutusprotsess on täna valulik. Kui just keegi tänaval tasuta raha ei jaga, siis vaevalt, et rahvas niipea veel poodi ostma tormab.