Majanduskriis on suurendanud kelmuste arvu

Kuigi justiitsministeeriumi avaldatud esimese kvartali kriminaalstatistika näitab, et keeruline aeg majanduses ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurendanud üldkuritegude arvu, siis on kuue protsendi võrra kasvanud varguste ja 14 protsendi võrra kelmuste arv. Ka ajalugu näitab, et just arenenud riikides „soosib” majanduslanguse aeg kõikvõimalike kelmuste ja petuskeemide kasutamist ning seda ka finantsvahenduses.

Mõte sellest, et kodulaenuga raskustesse sattunu võib hullemal juhul mõelda oma maja mahapõletamisele, lootes, et sellega põlevad ka kohustused, võib esmapilgul tunduda uskumatu. Kuid raskel ajal võtavad inimesed kasutusele erinevaid meetodeid, et ühelt poolt pääseda olemasolevatest kohustustest või teisalt leida juurde vajalikku lisaraha.

Üheks klassikaliseks panga- ja liisingupettuseks võib pidada võltsitud kontoväljavõtte või palgatõendi esitamist, kus klient soovib võtta laenu või liisida autot, kuigi tema sissetulek seda ei võimalda. Reeglina näidatakse palka suuremana või olemasolevaid kohustusi väiksemana. Lisaks üksiküritajatele, kes püüavad ise koduste vahenditega või sõbra abiga vajalikke dokumente võltsida, leidub täna ka juba ettevõtteid, kes sellist teenust kena kopika eest pakuvad. Üheks viimase aja markantsemaks näiteks võib tuua olukorra, kus klient oli oma pangakonto võltsimisega liialt hoogu sattunud, mistõttu näitas kontoväljavõte, et tema ametlik palk on miinus kaheksatuhat krooni. Kuna dokumentide võltsimine on muutunud üha „populaarsemaks” siis on ka finantsettevõtted kahtluse olemasolul võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, mis aitaksid pettusi ennetada. Näiteks, võidakse kliendil kahtluse korral paluda saadetud panga kontoväljavõte kontoris uuesti ise välja printida. Samuti võetakse kahtluse korral ühendust tõendi väljastanud ettevõttega ning täpsustatakse, kas nimetatud isik töötab nende ettevõttes ja saab palgatõendil toodud palka või mitte.