Ärge murdke lahtisest uksest sisse

Tänases Äripäeva juhtkirjas võis lugeda eksitavat infot keskkonnatasude tõstmise kavast, mille järgi tõuseksid tasud 16-32 protsenti aastas. Keskkonnatasude hüppelisele kasvule on üles ehitatud ka  esmaspäeval alanud Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaania. Keskkonnaministeerium on septembri alguses välja öelnud, et keskkonnatasude tõus jääb vahemikku 3-10 protsenti, sest nii Ernst&Youngi kui ka Praxise uuringute järgi ei ole suurem kasv sektorile talutav.

Ettevõtetega käivad tasude üle arutelud juba mitmendat kuud. Septembri alguses tegi keskkonnaminister tasude muutust puudutava tasakaalustsenaariumi ettepaneku, mis paneks tasud paika kümneks aastaks ja mis võtaks arvesse nii keskkonna hoidmise, negatiivse mõju vähendamise vajaduse, kui tööstuse huve. Selle järgi jääks tasude kasv vahemikku 3-10%. See arvestab võimalikult palju nii kohaliku piirkonna tööturu, looduskeskkonna kui tööstuse huvidega. Praegune massiivne tänavakampaania tekitab käimasolevate konstruktiivsete arutelude kontekstis hämmeldust ning meenutab suure hooga lahtisest uksest sissemurdmist.

Põlevkivisektor annab 4 protsenti Eesti SKPst ning on Ida-Virumaa üks olulisemaid tööstusharusid. Samal ajal mõjutab Eesti olulisima maavara kaevandamine ja töötlemine tugevasti nii kohalikku piirkonda kui ka riigi keskkonnakasutust tervikuna. 2015. aastal kompenseerib ettevõte ühe tonni põlevkivi kaevandamisõiguse eest 1 euro ja 53 senti. Keskkonnatasude külmutamine sellele tasemele tähendaks, et maksumaksjate taastumatu vara antakse ka 10 aasta pärast ära selle hinnaga.

Keskkonnatasude üks eesmärke on maksta maksumaksjatele kuuluva taastumatu loodusressursi kasutusse võtmise eest õiglast tasu ning kompenseerida majandustegevusest elu- ja looduskeskkonnale tekitatud negatiivne mõju. Kuna 2015. aastaga lõpeb määrus, millega on keskkonnatasud paika pandud, on vajalik otsustada tasude suurus alates 2016. aastast. Keskkonnatasude kujundamisel võetakse arvesse seda, milline on kaevandamisõiguse tasude roll tööstusharu mõjutajana, samuti kuidas tootmisahela lõikes avaldub mõju saastetasudest.

Negatiivseks keskkonnamõjuks võib olla nii saasteainete õhku paiskamine, vee kasutamine, veekogude mõjutamine, kaevandamise tõttu igaveseks muudetud pinnasele põhjustatav mõju, kaevandamistegevusega kaasnev mõju piirkonna elanikele, olgu müra, tolmu või vibratsiooni näol.